2.5Jälle iseseisvas riigis Taasiseseisvumine tõi kaasa teaduselu ümberkorraldamise Lääne-Euroopa eeskujude järgi. Teaduslikud sidemed Euroopa ülikoolidega ning õppejõudude ja üliõpilaste vahetus uuenesid ja laienesid. Publikatsioonide eeliskeeleks sai inglise keel. (Salupere 2004:53) Praegu on ülikoolis 4 kolledzit (Viljandi kultuuriakadeemia, Pärnu kolledz, Narva kolledz ja Euroopa kolledz) ning 9 teaduskonda. Ülikoolis õpib 18 000 üliõpilast, 700 välistudengit ja 1400 doktoranti. Ülikoolis töötab 3500 töötajat, kellest 180 on professorid. (Tartu Ülikool 2012) 9 Kokkuvõte Tartu linna esmamainiti 1030. aastal Vene kroonikas, mil Kiievi suurvürst Jaroslav Targa väed vallutasid Tartu. Sellest ajast on Tartu olnud pidevalt võõrvõimu käes, kuni 1920. aasta iseseisvumiseni. Poola aeg tõi kaasa esimese gümnaasiumi asutamise, mis Rootsi ajal muudeti ülikooliks
Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809.Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 käis hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine. Tartu ülikoolis on 9 teaduskonda ja 4 kolledzit. Ülikoolis õpib ligi 14 500 üliõpilast, üle 1000 välis(külalis)üliõpilase ja ligi 1400 doktoranti (seisuga 1.01.2015). Tartu Ülikoolis on 70 bakalaureuse-, 80 magistri- ja 35 doktoriõppekava. Ülikool pakub ka arvukalt kõrgetasemelisi täiendusõppekursusi. J. Tõnissoni ausammas Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas 1866 aastal 22.dets- . Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis ja astus 1888. aastal
annaabi.ee 
