Õpioskused: Kaasõpilastega suhtlemine, konspekti koostamine, avalik esinemine (küsimustele vastamine). Õpetaja eeltegevused ja vahendid: Kontrollida, kas tehnika töötab (st arvuti ja projektor). Töövahendid: õpik, töövihik, tahvel (kriidid/ markerid) arvuti, projektor Teemaga seonduvad mõisted ja isikud (abiks õpetajale): Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. dogma (kr k dokein näima, tunduma) arvamus, mis on formaalselt sätestatud uskumiseks ja tõeks tunnistamiseks. Dogmad sätestab tavaliselt mingi kõrgem autoriteet, näiteks kirikukogu. valgustus periood Euroopa kultuuriajaloos (u 1680. 1780. aastad), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine deism 17. 18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei
Luik. Niisiis piiritleb jumalanna kõigepealt teineteisest kaks vastandlikku poolust: alethes ja doxai. Viimane neist kreeka keele sõnadest on kasutatud mitmuses. Parmenides kõneleb inimeste (surelike) arvamustest, millele on vastandatud tõde (varjamatus), mille puhul ta kasutab ainsuse vorm – tõde on üks ja ühtne. Mõlemad sõnad mängivad kreeka filosoofilise mõtlemise ja mõistestiku kujunemises olulist rolli. Seetõttu on vajalik nende lähem iseloomustus. Doxa tuleneb verbist dokein, mis tähendab paistma. Algne tähendus – asi nii nagu see paistab. Kuid asi võib paista mitmeti – nii nagu ta on või ka nagu ta ei ole, kuigi paistab, et on. Inimese puhul näiteks kajastub see, kuidas keegi teistele paistab, tema renomees, imagos. See on omakorda olulisel määral kujundatud teiste inimeste arvamuste poolt tema kohta. Sama kehtib ka muude nähtuste puhul – see, kuidas nad meile paistavad, on mõjutatud üldlevinud arvamustest nende kohta