Kunst satub sõltuvusse üksikutest valitsejatest ja peab teenima nende toredusearmastust. Kunst muutub pealiskaudseks, taotleb väliseid efekte ja tühist virtuooslikkust. Iseloomulikumaid jooni ongi suurepärane tehnika ja rafineeritud virtuoossus. Suurema tähtsuse omandab realistlik ja naturalistlik käsitluslaad, ka teatraalsuseni küündiv paatose toonitamine ja püüd ilmekuse poole. Jumalate kujutamine: inimlik maine joon tõrjub välja endise pühaliku, piduliku ja rahuliku laadi. Doidalsese kükitav Aphrodite. Reljeefkunsti iseloomustab kalduvus esitada figuure ja sündmusi tõelises ruumis, kujutada ka maastikulisi ja arhitektoonilisi tagaplaane, eelistatakse idüllilist laadi stseene. Portreekunst suurepäraste jõuliste valitsejaportreede kõrval esinesid ka mitmesuguste õpetlaste ja luuletajate pead. Aleksandrias asus kuulus Niiluse allegooriline marmorgrupp Niilust kehastab kolossaalne atleetlik mees, kelle kallal askeldab 16 pisikest poissi. Pergamoni koolkonna
Kunst muutub pealiskaudseks, taotleb väliseid efekte ja tühist virtuooslikkust. Iseloomulikumaid jooni ongi suurepärane tehnika ja rafineeritud virtuoossus. Suureneva tähtsuse omandab realistlik ja naturalistlik käsitluslaad, ka teatraalsuseni küündiv paatose toonitamine ja püüd ilmekuse poole. Jumalate kujutamine: inimlik maine joon tõrjub välja endise pühaliku, piduliku ja rahuliku laadi. Inimilikus käsitluses armastatakse käsitleda eriti Aphroditet ja Dionysost. Doidalsese kükitav Aphrodite ja Medici Venus. Reljeefkunsti iseloomustab kalduvus esitada figuure ja sündmusi tõelises ruumis, kujutada ka maastikulisi ja arhitektoonilisi tagaplaane, eelistatakse idüllilist laadi stseene. Portreekunst – suurepäraste jõuliste valitsejaportreede kõrval esinesid ka mitmesuguste õpetlaste ja luuletajate pead – suur ilmekus ja elulisus. Aleksandria oli tähtis keskus, Ptolemaiose arvates hellenistliku ajasti