... (139) Oma olulisimas tähenduses on pastoraal midagi rohkemat kui üksnes kirjanduszanr. Siin pole tegu lamburielu lihtsate ja loomulike rõõmude kirjeldusega, vaid selle elu jäljendamisega; see on imitatio. Oli olemas fiktsioon, nagu kehastaks lamburielu armastuse häirimatut loomulikkust. Sinna taheti pageda kui mitte tegelikkuses, siis unistuses ometi. Ikka jälle pidi lamburielus olema ravivahendiks, et vabastada vaimne armastuse ülepaisutatud dogmatiseerimise ja formaliseerimise krambist. Januneti vabanemise järel rüütelliku truuduse ja naiste teenimise rõhuvatest mõistetest, allegooria kirevast aparaadist. Ning ka tegeliku armuelu toorusest, omakasupüüdlikkusest ja ühiskondlikest pattudest. (140) Kuid hiliskeskaeg on veel nii läbinisti aristokraatlik ja nii kaitsetu ilusa illusiooni suhtes, et kirg loodusliku elu vastu ei suuda veel tekitada jõulist realismi, vaid piirdub oma rakenduses kurtuaassete kommete kunstliku kaunistamisega
Samasse sfääri kuuluvad ka dogmaatika loodud kujundid, nagu näiteks rist või Kolmainsus. Siiski on mütologeemi ning usulause vahel erinevus. ,,Sest kui mütoloogilised figuurid ilmuvad kui kahvatud varjukujud ning reliktid kaugest minevikust, mis on jäänud meile võõraks, siis usulause esindab vahetut ,,numinoosset" kogemust. See on elav mütologeem." (ibid) Jung argumenteerib, et kuigi kristlik teoloog peab usulause tõesust ülimaks kas siis selle dogmatiseerimise tõttu või vastupidi, evangeeliumide ,,demütologiseerimise" kaudu, ei saa 49 empiiriline teadlane, kes loodusteaduslikult orienteerub, sellist vaatepunkti toetada. Tema jaoks ei ole sõnaga ,,müüt" seotud mingeid väärtushinnanguid. Müüt tähendab tema jaoks teadvustamatuses toimuvate protsesside väljendust, mis käib samamoodi ka usulausete kohta.
annaabi.ee 
