traditsioonikriitiline hoiak. Pelk viide millegi traditsioonilisusele ei olnud sellise meelsuse tõttu enam piisavaks õigustuseks, et ükskõik millele oma toetust anda. Õigustatuse küsimused on nüüdsest lahendatavad üksnes “mõistuse kohtulaua ees”. Kant möönab, et eelpool kirjeldatud dogmaatiline hoiak oli omane talle endalegi tema eel- kriitilisel loominguperioodil. Ta tunnistab “Prolegomenas”, et David Hume oli see, kes sai tema äratajaks “dogmaatikauimast”. Seda aga just oma küsimuseasetusega, mitte selle tulemusega, milleni Hume`i arutluskäik jõudis. Sest Hume teeb filosoofia põhimõistete, peamiselt põhjuslikkuse mõiste, analüüsi põhjal järelduse, et metafüüsika kui teaduslik teadmine on inim- tunnetusele kättesaamatu. Sellist positsiooni nimetab Hume ise ja Kant tema järel skeptitsismiks. Skeptitsism on aga järeldus, millega Kant ei soovi nõustuda. Vt. Probleemsituatsiooni kirjeldust “Prolegomena …” eessõnas.
Descartesi ideedeloori argument kehtib; ideeloori taga võib asju väita?!?!?!?!. Empiiriline realist ja transtsentsiaalne idealism, kaks iseloomustust – eristus Descartes’ga. Materiaalne idealism, nähtumused mille kohta ei saa väita midagi, va. Jumala olemasoluga. Kõik, mis on ruumis ja ajas antud, on reaalne. 9. seminar. Prg. 50. Kosmoloogilised ideed. Kosmoloogilised ideed. Dogmaatikauim ennem esinenud – alguses oli see, et senine metafüüsika ei põhine teaduslikul. Dogmaatikauimast äratas Kanti Hume. Traditsiooni katkestamine? Uus filosoofia=kriitiline filosoofia. Dogmaatikauim – tõuge, et traditsiooni katkestada. Rääkida esseed erinevatest dogmaatikauimadest. Idee tähendab siin mõistuse- mõistet. Ideel puudub objekt, kuna idee käib selle kohta, mis on väljaspool kogemust; objekt saab olla aga kogemusega seotud. On arusaadav, et ettekujutus surematust hingest on idee, sest meil puudub selle kohta kogemus. Hing kui lihtsubstants, ei lagune, aga kogemus sellest
annaabi.ee 
