Väärtusjurisprudentsi näol on tegemist tänapäevase arusaamaga, kuidas jõuda Se abil ja Se kaudu Õele vastava – õiglase – lahenduseni. Väärtusjurisprudents on XX sajandi jurisprudents. Süsteemset käsitlust Se mõttest ja eesmärgist teadasaamisest nimetataksegi jurisprudentsiks. Tegemist on Õteaduse osaga, mida huvitab objektiivne ehk kehtiv Õ, kehtiva Õe keel. Jurisprudents on objektiivset Õt (kehtivat Õt) seletav teadus. Jurisprudentsi kutsutakse ka Õe dogmaatikaks. Juriidilist probl lahendama asudes tuleb küsida Õnormi kehtivuse ehk objektiivse Õe järele ning seejärel normi mõtte ja sisu järele. 6 Väärtusjurisprudentsi kohta on väidetud, et ta on 20. sajandi jurisprudents. Eesti ühiskonnas on jõutud juba tubli 10 aastat tagasi tasemeni, kus väärtusjurisprudentsi küsimused on tõusnud üsna teravalt päevakorrale. Väärtused
omane. Kausaalsed normid ei paku häid lahendusi, kuigi ka formaalsete normide ja tegeliku olukorra subsumeerimine võib keeruline olla. Juba eelklassikalisel ajal oli palju juriidilist kirjandust, mis sisaldas kujundlikke/piltlikke ütlusi selgitamaks õiguse mõisteid. Erialakirjanduse kommenteeriti riigiametnike seisukohti – selle kaudu seletati kehtivat õigust. Jurisprudentsi kutsustakse ka õiguse dogmaatikaks. Dogmaatika ei ole siin traditsioonilises tähenduses (staatiline ja väljakujunenud), sest õiguse dogmaatika ehk jurisprudents muutub ajas ja ruumis ning vajab ikka ja jälle uuesti selgitamist. Juriidilist probleemi lahendama asudes tuleb küsida õigusnormi kehtivuse ehk objektiivse õiguse järele ning seejärel normi mõtte ja sisu järele. Väärtusjurisprudents saavutab oma tähenduse seeläbi, et ta tunnustab ja on seotud seadusest
annaabi.ee 
