Nii õ dogmaatika kui ka printsiibid kuuluvad nende instrumentide hulka, mis tänapäeval töötavad käsikäes ja peavad olema igapäevased meetodid ühendandes Se Õe traditsioonil ja common-law traditsioonil. Selline uus kvaliteet tähendab õ rakendaja mänguruumi laienemist. Tegu on Õe rakendaja astumisega Õpoliitika protsessi. Õ poliitika kuulub olemuslikult õ rakendava tegevuse juurde, aga see väljub juba päris selgelt S-Õe traditsioonist. Ka dogmaatikaga on probleeme: vaieldakse palju selle mõiste üle. Tihti sisustakse seda kui midagi kivistunud ja tigedat. V-1. Õe printsiibid (tähtsad üldised reeglid)kui tänapäevane Õe rakenduse meetod Lihtsustatud väga tähtsad üldised reeglid. Seotakse Õe ideega, kõrgeima Sega. Omavad tähtsust Õkorrale tervikuna. Rõhutatakse printsiipide tähtust meta-normatiivse fniga, kus selle all mõistetakse kahte asja:
neuroosiks. Sellest üle aitab inimest analüüs ning kompleks Ise, mis kujutab enesest ,,Jumala saatkonda" inimese psüühikas. Enda teoloogia põhiliseks allikaks peab Jung numinoosseid usulisi kogemusi ning unenägusid. Samuti võrdväärsel tasemel käsitletavat pärimuslikku materjali - erinevaid religioone, müüte ja muinasjutte. Nende põhjal kujundab Jung oma teoloogia ning püüab seda alles sekundaarselt seostada kristliku dogmaatikaga. Kui tekib lahknevus, peab järele andma dogmaatika, kuivõrd üldkogemused ja -pärimused põhinevad maailmapärandil ning on seega ,,empiirilised". Käsitledes Hea ja Kurja küsimust otseselt, loobub Jung metafüüsikast. Ta ütleb, et metafüüsiline sfäär on empiirilise kogemuse jaoks kättesaamatu ning seega ei ole meil asjade viimsest sisust aimu. Nii kehtivad määratlus ,,hea" ja ,,kuri" lihtsalt moraalsete ning loogiliste vastanditena, tehes arutlemise võimalikuks
annaabi.ee 
