ligemal ja on tegelikkusega vahetult seotud, asetudes levelite II astmele. Dogmaatikat saab käsitleda kahel tasandil: üldine kogu õigusmaterjali töötlus kitsas - teatud süsteemi moodustavad laused, mille abil on võimalik mõistete, lausete abil väärtustada õiguse rakendamist. Siia kuuluvad erinevad õigusharud, õppeained. Valdkonnaspetsiifilised dogmaatikad kujutavad endast "õigete, st kehtiva õiguskorra raames mõistuspäraselt põhistatud lahendite "salvestatud" kogusid". Dogmaatika on õpetus dogmadest. Eri valdkondades on dogmaatikal erinev tähendus ja kaal. Ühine on see, et dogmad kujutavad endast siduvaid, tunnustatud põhiteadmisi valdkonna jaoks. Õigusdogmaatikal on mitu rolli: 1. heuristiline (korrastav) roll süstematiseerib õigust. Dogmaatikata oleks
õigusteadust. Õigusdogmaatika on õiguse mitmetasandilise tundma õppimise juures õigusliku tegevusega kõige otsesemalt seotud. Üldisel tasandil mõeldakse dogmaatika all kogu õigusmaterjali süstemaatilist töötlust ja kitsamas tähenduses saab dogmaatika all mõista teatud süsteemi moodustavaid lauseid, mille abil on võimalik mõisteid süstemaatiliselt väärtustada õiguse rakendamisel. Just mõistelis-süstemaatilisel tasandil eristuvad valdkonna spetsiifilised dogmaatikad, mis kujutavad endast õigete, st kehtiva õiguskorra raames mõistuspäraselt põhistatud lahendite koguseid. Erinevas ajas ja ruumis on ikka leidunud õigusdogmaatika kriitikuid – dogmaatika ei saa kuidagi vastu seista ajaproovile, kuna ta oma olemuselt on midagi muutumatut. Õigusdogmaatika ei ole dogmade kogum, vaid õpetus dogmadest. Ühine on dogmade jaoks see, et nad kujutavad endast tunnustatud, kasutuskõlblikke ja siduvaid põhiteadmisi selle valdkonna jaoks