1912- Titanicu pealt inimesed päästeti, anti märku elektromagnetlainete abil Arenes raadioside üle maailma TV 1883- Paul von Nipkov konstrueeris Nipkovi ketta, millega sai optilist kujutist elektrosignaalideks muuta. 1923- leiutati ikkonoskoop- telekaamera 1929- esimesed katselised telesaated BBC poolt Raadioside algaastatel kasutati amplituud modulatsiooni. Kolmefaasiline vahelduvvool enamus el. energiast toodetakse kolmefaasilise vahelduvvooluna. Selle patendeeris M. Dolvo- Dobrovolski. Süsteemi eelised: energia saab kuue juhtme asemel ülekanda nelja juhtmega, 3- faasilised voolud võimaldavad luua pööravaid ja kulgevaid magnetvälju, 3-faasilised mootorid /trafod on kõige odavamad ja töökindlamad Tarbijate ühendamine 3-faaslise võrku a) tähtühendus- kui kõik faasid on võrdsed ja sama liiki tarbijatega koormatud, siis neutraalis voolu pole, aga ebasümmeetriliselt tekib neutraalis vool. b) kolmnurkühendus- kasutatakse harva 1888- leiutas M
Materjal S235J2G3. Konsoolideks on nelikanttorud 50x50x2,5, materjal S355J2H. Keevisõmblused kaatetitega 4 mm ümber liite perimeetri. Riiuli ja seina ühendus poltidega M10-8.8, eelpingutusjõud FE = 12 kN. Kasutatud kirjandus 1 1. Jürgenson A. Tugevusõpetus. Tln., Valgus, 1985. 2 2. http://www.ruukki.com/ee , august 2006 3 3. Rautaruukki terastooted. Käsiraamat. Otava, 1996. 4 4. Kleis I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureusõppeks. Tln., 2005 5 5. Dobrovolski V.A. jt. Masinaelemendid. Tln., Valgus, 1971. 6 6. http://www.bossard.com , august 2006 7 7. Bossard. Kataloog. 1995. 8 8. http://www.balticbolt.ee/ , august 2006 9 9. Strizak V. Lahtivõetavad liited. Tln., Valgus, 1984 10 10. Masinaehitaja käsiraamat, köide II. Koost. H. Lepikson. Tln., Valgus, 1971 11 11. .. -. .1., ., , 1982 Lisa Tabel 1. Meeterkeerme mõõtmed, mm
Haridus aitas kaasa rahvusliku identsuse säilimisele, kujundas Eestis elanikkonna professionaalse struktuuri (sh. intelligentsi uued põlvkonnad), mis võimaldas rahumeelselt taastada riikliku iseseisvuse. Samas oli ilmne, et mahajäämuse ületamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks on iseseisva riigi haridussüsteemi tarvis põhjalikult uuendada ja ümber kujundada. [1] ; [2] Fotograafia Fotograafide rühmitus STODOM (Peeter Tooming, Rein Maran, Andrei Dobrovolski, Kalju Suur, Tatjana Dobrovolskaja, Boris Mäemets), aga ka teised grupeeringud (FF, A-4, BEG jt.) tõid näitustele ja publikatsioonidesse fotokultuuri, millele oli tunnuslik subjektiivsus, fotograafiale spetsiifiliste väljendusvahendite domineerimine ja rõhuasetus piltide vormilise külje kasuks. STODOM'i ideoloog Peeter Tooming (19391997) rõhus oma töödes ja manifesteerivates kirjutistes optika ja fotokeemia poolt pakutavatele pildikeele
pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Asünkroonmootori leiutas 1885 itaalia füüsik ja elektriinsener Galileo Ferraris. 1888 avaldas ta oma töö tulemused Torinos Kuningliku Teaduste Akadeemia väljaandes. Hiljem samal aastal anti Nikola Teslale USA-s patent number 381 968. Patenditaotluses avaldas ta oma mootori töö teoreetilised alused, et selle tööpõhimõte oleks arusaadav. Järgmisel, 1889. aastal leiutas Mihhail Dolivo-Dobrovolski lühisrootoriga asünkroonmootori.Tänapäeval eelistatakse tööstuses asünkroonmootoreid nende tugeva konstruktsiooni ja harjade puudumise tõttu. Tänu tänapäevasele elektroonikale on võimalik mootori kiirust hästi kontrollida.Asünkroonmootoril on kaks liiki: lühisrootoriga asünkroonmootor ja faasirootoriga asünkroonmootor. 1.2.Asünkroonmootori rootor Rootor on masina pöörlev osa. Põhimõttelt võib rootoriks olla telje ümber vabalt pöörlev
ele ktrimasinateks. Kuni XIX sajandi lõpuni valitses tööstuses ajamimootorina aurumasin, mille kõrvale ilmus sajandi lõpus auruturbiin. Elektriajam sai alguse esimestest elektrimootoritest. 1834. a. konstrueeris M. H. Jacobi kasutuskõlbliku alalisvoolumootori, mida ta hiljem kasutas Neeval paadimootorina. Tööstuselektriajamite arengus sai määravaks kolmefaasilise asünkroonmootori loomine 1889. a. M. O. Dolivo-Dobrovolski poolt. Tööstuselektriajamite arengus oli oluliseks tähiseks üksikajami kasutuselevõtt 20-ndail aastail, mille tulemusena lihtsustus ülekanne elektrimootori ja töömasina vahel, suurenes masinate jõudlus ja kiiruse reguleerimise võimalus. 11. Elektrimasinate osatähtsus, liigitus. Eesti põllumajanduses kasutati esialgu elektrienergiat ainult valgustuseks. Kuid juba 30-ndatel aastatel oli üksikutes suurtaludes kasutusel ka elektrimootoreid.
annaabi.ee 
