sina seda märkad. Terve dobermann tuleb sinu juurde või liigub aias ringi erilise sörgiga, samal ajal kui haige dobermann ainult käib, hoides oma pead ja kaela madalal. Mõned dobermannid tõmbavad ennast kerra ja ei taha üldse liikuda. Nende silmad on kurvad. Sõltuvalt haigusest ei söö mõned dobermannid üldse, mõned käivad edasi tagasi, rahutult ja hingeldades. Teised sirutavad ennast tihti. Dobermannidel on halb komme igasuguseid asja alla neelata, mis võivad seedesüsteemi blokeerida. Kui asi on nii, ei taha su dobermann süüa, või kui ta sööb, siis oksendab ja hingeldab ja sirutab ennast jälle. Kui su dobermannil on mõni neist sümptomeist, siis konsulteeri kiirest loomaarstiga. Kõige raskem osa dobermanni omamise juures on see, et ta ei ole surematu ja ühel päeval ei pruugi ta enam sinu juures olla. See hetk on ainuke, kui oled pettunud, et kunagi endale dobermanni võtsid.
nakatumine herpesviiruse või parvoviirusega võib olla põhjuseks. RDd on leitud esinevat kahekümne viiel koeratõul sajast uuritud tõust, neist kahekümne neljal esines võrkkesta kurde ning üheteistkümnel lisaks geograafilist või täielikku RD vormi. Lihtne autosoomne retsessiivne RD päritavus arvatakse olevat akitadel, ameerika kokkerspanjelitel, austraalia karjakoertel, bedlingtonterjeritel, ajukoertel (beagles), dobermannidel, inglise springerspajnelitel, labradoridel, rottweileritel, vanainglise lambakoertel, sealyham terjeritel ja jorkshiri terjeritel. Paljudel tõugudel ei ole pärilikkusele viitavaid märke leitud. Labradoridel ja samojeedi koertel on kirjeldatud luustiku ja silmadüsplaasia samaaegset esinemist, mis on tuntud ka kui okuloskeletaalne düsplaasia. Arvatakse, et selle defekti kandja on autosoomne dominantne geen.
kaaslaseks ja mitte ainult valvuriks." Dobermann on väga ustav ja armastav oma perekonna suhtes ning tahaks kogu aeg kõigiga igale poole kaasa minna. Seda tõsist kiindumust ei oska ette kujutada enne, kui pole seda oma nahal kogenud ja see on üks ootamatutest rõõmudest, mis esmakordset dobermanniomanikku üllatab. Muidugi on dobermann oma loomult valvas ning vahetevahel oma perekonda liigagi kaitsev, kuid see tuleb peamiselt ustavusest, mitte tigedusest. Paljudel dobermannidel oma ettekujutus sellest, keda lasta koju ja keda mitte, kuid nad tervitavad peremehe sõpru suure rõõmuga. Inimene, kes soovib iseseisvat koera, kes ei hooli omanikuga suhtlemisest, peaks tõsiselt kaaluma, kas dobermann ikka sobib talle. Dobermann vajab pidevat tähelepanu ja inimestega suhtlemist, ning mitte ainult omaniku, vaid ka teiste inimeste ja koeraga. See on dobermanni jaoks hädavajalik. Dobermann vajab heas vormis püsimiseks piisavalt liikumist. Vähemalt üks
annaabi.ee 
