a., 1931. a. NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei) liige. 1935. a. lõpetas ta Dneprodzerzinski metallurgiainstituudi. Pärast lõpetamist asus tööle Dneprodzerzinski metallurgiatehnikumi direktorina (1936-1937), seejärel siirdus parteitööle, kus tegi kiiret karjääri. Seda soodustasid Stalini repressioonid, mille tõttu vabanes palju juhtivaid kohti. Ametikohad 1937 1938 Dneprodzerzinski Täitevkomitee esimehe asetäitja; 1938 Üle viidud Dnepropetrovski oblastokomiteesse; 1939 Dnepropetrovski oblastokimitee propagandasekretär; II Maailmasõja (Suure Isamaasõja) ajal tegutses Breznev Punaarmees poliittöötajana, olles kõigepealt Lõunarinde poliitvalitsuse ülema asetäitja, siis 18. armee poliitosakonna ülem ja 4. Ukraina rinde poliitvalitsuse ülem. Sõja ajal tutvus Breznev Nikita Sergejevits Hrustsoviga, kes edaspidi hoolitses Breznevi
Metallurgiaosakonna õhtusesse teaduskonda ning töötas samal ajal õpingutega tehases treialina. 1935. aastal lõpetas ta Dneprodzerzinski Metallurgiainstituudi. ÜK(b)P-sse astus ta 24. oktoobril 1931. 1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis, olles enne sõda oblastikomitee sekretär. Sõja läbis ta poliittöötajana, lõpetades rinde poliitvalitsuse ülema kohal kindralmajori auastmes. Seejärel oli ta NLKP Zaporozje ja Dnepropetrovski oblastikomitee esimene sekretär. 3 Aastatel 19501952 Moldaavia KP KK esimene sekretär. NLKP XIX kongressil 1952 valiti ta Jossif Stalini ettepanekul NLKP Keskkomitee sekretäriks ja NLKP Keskkomitee Presiidiumi liikmeks. Pärast Stalini surma eemaldati ta 1953 nendelt ametikohtadelt. Aastatel 1953--1954 oli ta Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Peapoliitvalitsuse ülema asetäitja