Eestis on ellipsoid madalamal kui geoid, 16 -21 m. Mõõtmisel valime geoidi. Horisontaalprojektsioon (HD) Maa reaalse pinna kujutamine tasapinnal. Horisontaalproj. on kas võrdne või lühem kaldejoonest (SD) Kõrguskasv( delta h) on kahe punkti kõrguste erinevus. Elektrontahhüm mõõdab kaldejoont ning arvutab meile HD pikkuse Joonemõõtmise täpsus (suhteline viga) 1 f= (absoluutne viga)=D 1-D 2 Dkeskmine / Kui f_lubatud on 1/100 ja suhteline viga tuli 1/250, siis mõõtmise viga mahub lubatud piiredesse, kuna 1/250 < 1/100. Horisontaal- ja vertikaalnurk Horisontaalnurk on kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontaaltasapinnal. (vahemik)=0° kuni 360° Vertikaalnurk on mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk v= -90° kuni +90° Elektrontahhüm ei mõõda horisontaalnurka vaid mõõdab horisontallsuunalugemeid. Nurk arvutatakse.
Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 µm ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus. Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib teatud lähenduses kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena. Näide Dkeskmine = (d1x1 + d2x2 + dnXn)/ X Kus d on fraktsiooni osakese keskmine diameeter, µm (mkm); x - vastava fraktsiooni mass kg(1), massiosa (2), või % segus (3) ja X vastavalt X = Xl + X2 + ... Xn (1); X = 1(2); või X =100% Dk = 10x0,05+20x0,15+30x0,5+40x0,25+50x0,05 = 31 µm Dkeskm. väärtus on sõltumatu valitud fraktsiooni väljendusviisist: massi-, massiosa või %. Integraalkõver saadakse fraktsioonide massiosade või massi (%) de summeerimisel.