D= m/V Selles valemis D on katsekeha materjali tihedus, M on katsekeha mass, V on katsekeha ruumala. Sfääri ruumala saab arvutada järgmise valemi abil: V = (4/3)* r* 3 = ( /6) D3 , kus D on sfääri diameeter. 5. Täidetud arvutus tabelid. Tabel 1 Keha mõõtmise tulemused Mõõdud d1 , mm d2 ,mm V, mm3 m, g D, kg/m3 Tulemused 24,46 24,55 7718,982 60,8 7,876* 103 dkesk - 24,52 mm 6. Kontrollarvutused. 1. dkesk= (24,46+24,55)/2=24,52 mm 2. V=0,524*14742,17=7718,982 mm3 4 1 3. D = 60,8/7718,982= 0,007876 g/mm3 7. Järeldus. Hinnang töö tulemusele. Kuna vastavalt mõõtudele ja arvutusele (arvestades ka võimalikud instrumendi ning arvutuslikud ebatäpsused) keha tihedus on orienteeruvalt 7,718* 103, seega sfääri materjaliks on teras.
23) Millal kasutatakse kahepoolset hüpoteesi ja millal ühepoolset? Kahepoolsete hüpoteeside korral kontroll Ühepoolset hüpoteesi kasutatakse siis ku Ülesanne jätkub järgmisel töölehel prt 64 Dkesk (MA; 1.rin) F-Test Two-Sample for Variances 31.15 27.35 65 prt 64 prt 6 32.75 Mean 21.57846 4.921364 25.6
Poldi tugevustingimus on täidetud. Leiame ka pingutusmomendi MK ja selle saame avaldisest d2 d kesk M K = FE tan ( + 1 ) + f 2 d2 Keerme tõusunurga leiame valemist Hõõrdenurk f 0,12 = arctan = arctan 7,9 cos cos 30 2 Mutri toepinna keskläbimõõdu dkesk leiame valemist , kus D=24 mm on võtmemõõt ja d0=16 mm keermemõõt. FE ehk eelpingutusjõud on võrdne Fp, ehk FE=Fp=49,2 kN , arvestades eelnevat, leiame pingutusmomendi. Vastus Konstruktsiooni kinnitamiseks valin poldid M16 ja pingutan need momendiga MK = 126 Nm
3 189,0 +2,1° 4 213,0 +7,4 m 5 288,0 +2,8 m 6 340,08 -5,3 m 340,15 1 1 Leida: I S=?, IIS=?, d = ? , = N ? Keskmine joone pikkus: 340,08 + 340,15 dkesk= = 340,115 340,12 2 Lõikude pikkused: d1= 31,0-0=31,0 m d2= 89,0-31,0=58,0 m d3= 189,0-89,0=100,0 m d4= 213,0-189,0=24,0 m d5= 288,0-213,0=75,0 m d6= 340,12-288,0=52,12 m IS horisontaalprojektsioon: IS = d i × cos i S1 = 31,0m × cos 2,5° = 30,97m S 2 = 58,0m × cos 3,3° = 57,90m S 3 = 100,0m × cos 2,1° = 99,93m 2 2 IS = d i - hi S4 = ( 24,0m ) 2 - ( + 7,4m ) 2 = 22,83m S5 = ( 75,0m ) 2 - ( + 2,8m ) 2 = 74,95m
loetakse projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 76. Projektjoone märkimine Projektjooneks nimetatakse projekteeritava rajatise (tee, kraavi jm) telge. Selle asend plaanil on määratud trassi pikiprofiili piketaaziga maastikul. Projektjoone horisontaalkauguse märkimine: Tähistatud lähtepunktilt A mõõdetakse projektsuunas etteantud projektjoone pikkus (100 m) ja saadakse abipunkt B', mis märgistatakse vaiaga. Joon mõõdetakse kontrolliks teistkordselt, määratakse keskmine (dkesk= d1 +d2) ja ühtlasi määratakse kaldenurk u. Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus,temperatuurist ja lindi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + du + dl. Leitakse punkti B asukoht, milleks du = 2dsin(u/2) mõõdetakse abipunktist B' arvutatud parand d. 77. Projektkkõrguse märkimine Ehituse märkimisel tuleb kinni pidada projektis antud absoluutkõrgustest. Näiteks antakse
projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 48. Projektjoone märkimine. Lähtepunktilt A mõõdetakse määratud suunas ette antud joone pikkus ja saadakse abipunkt B', mis märgitakse vaiaga. Joon mõõdetakse teistkordselt ja määratakse kaldenurk . Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus, temperatuurist ja limbi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + d + d. Tänapäeval tehakse valdav osa horisontaalkauguste märkimisest elektrontahhümeetriga, seejuures arvutab instrument vajalikud parandid ise. 49. Projektkõrguse märkimine. Nivell seatakse reeperi ja punkti A vahele võimalikult võrdsetele kaugustele. Reeperil olevalt latilt võetakse lugem a. Arvutatakse instrumendi horisont Hi = HRp + a. Järgnevalt arvutatakse vajalik lugem punktis A, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele
projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 48. Projektjoone märkimine. Lähtepunktilt A mõõdetakse määratud suunas ette antud joone pikkus ja saadakse abipunkt B', mis märgitakse vaiaga. Joon mõõdetakse teistkordselt ja määratakse kaldenurk . Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus, temperatuurist ja limbi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + d + d. Tänapäeval tehakse valdav osa horisontaalkauguste märkimisest elektrontahhümeetriga, seejuures arvutab instrument vajalikud parandid ise. 49. Projektkõrguse märkimine. Nivell seatakse reeperi ja punkti A vahele võimalikult võrdsetele kaugustele. Reeperil olevalt latilt võetakse lugem a. Arvutatakse instrumendi horisont Hi = HRp + a. Järgnevalt arvutatakse vajalik lugem punktis A, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele
annaabi.ee 
