Seni kui üks osa preestreid vaarao surnukeha sisse müüris, tegi teine osa maa-alustesse tubadesse valgust ja kutsus elavaid sööma. Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Püramiidide tegelikuks loojaks on kuningas Djoser (3. dünastia 2686 - 2613). Peale kuju oli revolutsionaarne ka materjali kasutus. Varem kasutati kive ka haudade ehitamisel, kuid neid ei tehtud enne täielikult kivist. Imhotep, kes oli kuningas Djoseri ehitusmeister aitas teda tublisti ja pärast surma austati teda nagu jumalat. Algselt oli sellel mastabal ainult kaks korrust, mille ümber oli tehtud 10m kõrgune müür. Lõppkuju moodustus alles siis, kui Djoser lasi mastaba mastaba otsa ehitada ja nii sai kõrguseks 60m. Kokku sai kuus korrust. Maa alla viivad sahtid on osaliselt hauaröövlite ehitatud. Ruumidesse, mis tehti ka maa-alla olid maetud Djoseri perekonnaliikmed ja sealt leiti ka Djoseri vasak jalg. Murtud püramiid
adventured.co/wp- content/uploads/2015/04/egypt-art-and-architecture- and-janson-chapter-3-041349245194643.jpg Kuningate org. http://f.pmo.ee/f/2015/02/07/3744771t81h0d10.jpg Panoraam kuningate orust. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/ b8/Valley_of_the_Kings_panorama.jpg/1920px- Djoseri astmikpüramiid. Valley_of_the_Kings_panorama.jpg http://www.kingsacademy.com/mhodges/11_Western- Art/03_Egyptian/2660-BC_Pyramid-of-Djoser.jpg Hauakambrite läbilõiked Tutankhamuni kaljuhaua plaan. Mastaba läbilõige. Mastabad
hauakambrisse, kus asus sarkofaag. Aja jooksul mastabad täiustusid, selle maapealsesse ossa ehitati mitmeid palveruume, koridore, saale ja laoruume. Juba vana riigi varasel perioodil kujunes mastabast omalaadne vaaraode võimu ja kultuse sümbol. Järjest kasvav kultus ja järjest suurenevad ehitustehnilised oskused viisid ehitusmeistrid mõttele veelgi suurematest ja võimsamatest ehitustest - püramiididest. Esimene neist sai teoks 28. saj. eKr. III dünastia ühe võimsama valitseja, vaarao Djoseri püramiidi näol. Ajalugu on säilitanud ka selle esimese püramiidi ehitusmeistri - Imhotepi nime. Nemphise lähedal Sakkaras asuv Djoseri püramiid kujutab endast seitset üksteise peale asetatud järjest väiksemat mastabat - siin on arvatavasti tegu olnud järk - järgulise ümberehitusega. Lisaks sellele, et siin on esmakordselt kasutatud püramidaalset vormi, on esimest korda ka ehituse põhimaterjaliks kivi, mitte toortellis.
annaabi.ee 
