Plussid Miinused toetab oskuste arendamist; erialast allüksuste vahel keeruline kärj kommunikatsioon kaotab ressursside dubleerimise tekivad allüksuste "omad mättad" soodustab kvaliteet otsuste teg kogu organisatsiooni fookus kaob valdkonnas valdkonnajuhile lihtne juhtida juhid kitsa kompetentsiga otsustamine aeglane Divisjoniline struktuur (asukoha järgi, tarbijate järgi, toodete järgi) o Koosnedes suhteliselt autonoomsetest (iseseisvatest) üksustest o Kontrollfunktsioon lasub keskastme juhtidel o Divisionaalne struktuur on tulemustele orienteeritud, osakondadel on selge vastutusala ning ühtsustunne tekib kergelt. o Pakub töötajale võimaluse õppida uusi oskusi ja laiendada teadmisi, kergem liikuda erinevate ametikohtade vahel
Osakonnad on reeglina funktsionaalsed ja liinijuhte assisteerib suur hulk staabijuhte. Otsustamisõigus tsentraliseeritud üles, detsentraliseerimine on minimaalne. Selline organisatsioon töötab hästi stabiilses keskkonnas. Professionaalne organisatsioon Keskastme juhtide väike osakaal. Töötajad on kõrge professionaalsusega ja iseseisvad. Suhteliselt suur staap abistab professionaale eelkõige tehniliste tööde tegemisel. Sobib komplekssesse keskkonda. Divisjoniline organisatsioon segu kahest eelnevast. Peakorterti staap moodustab katusorganisatsiooni suhteliselt iseseisvatele divisjonidele, kellel on olemas ka oma staabikoosseis. 5. Personalijuhtimise areng Algab 1930. aastatest. Tähtsus tõusis 1950. ja 60. aastatel tänu majanduse elavnemisele. Personalijuhtimisel muutus oluliseks töötajate värbamine ja inimressursside planeerimine. Tuli arvestada makromajanduslike aspektidega.
annaabi.ee 
