Ühel kivil võib neid olla ühest kuni mitmesajani. Arvatakse, et tegemist on Skandinaaviast lähtunud kivikultusega,millel võivad olla seosed esivanemate austamisega. Soorauamaak – pruunikaid roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ja pandi koos puusöega umbes meetrikõrkustesse savist ja kivist valmistatud ahjudesse. Aletamine – mets raiuti maha,puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti,kasutades seda karjamaana. Loomade sõnnuk väetas maad ja peagi võis selle jälle ülesse künda. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks! Eestlaste esmamainimine – Tacitus nimetas eestlasi aestideks, teise jutu jägi nimetati eestlasi soomlaste järgi fennideks. 4. Rahutud aastaajad 5. – 8. Sajandi lõpuni muutusid olud Eestimaal rahutuks. Hakati ehitama rohkelt linnuseid
kivikirstkalmed matmisvorm, 3-8 m läbimõõduga ring, märgiti põhja-lõuna suund, nt Jõelähtmes laevakalmed surnukeha põletati ja maeti, kivid laoti laevakujuliselt, nt Sõrve poolsaarel väikeselohulised kultusekivid 1750 rändrahnu, millele on uuristatud lohuke, tähendus teadmata alepõllundus algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega söödiviljelus mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles põlispõllundus ehk künnipõllundus, maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga tarandkalme maa sisse rajati ristkülikuline kividest laotud tarand, sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena aestid aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus
annaabi.ee 
