Brigaadi juhib brigaadiülem, kes on tavaliselt madalaimas kindrali auastmes või kõrgemas vanemohvitseri auastmes. Näiteks: · Soomusbrigaad · Õhudessantbrigaad · Soomusjalaväebrigaad (motolaskurbrigaad) · Jalaväebrigaad Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2-6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused. Diviisil on oma lahingutoetus- ja teenindusvõimekus. Näiteks: · jalaväediviis; · ratsadiviis; · soomusdiviis; · soomusjalaväediviis; · õhudessantdiviis; · merejalaväediviis; · mägidiviis; · õhutõrjediviis; · laevadiviis (diviis) Korpus on operatiiv taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 24 diviisist ja eriotstarbelistest väeosadest ning tagalaüksustest. Armee kooseisu kuulub tavaliselt 25 korpust
24. septembril ületas ta oma järele jäänud meestega EestiLäti piiri. Edasi koondati alles jäänud Eesti ükused ÜlemSileesiasse Neuhammer´isse, kus Rebane määrati 46. relvagrenaderide SS rügemendi ülemaks. Vahepeal ülendati ta ka SSObersturmbannführeriks. Jaanuaris suunati Eesti diviis rindele Oppelni alla. Märtsiks oli kogu kohapealne Saksa korpus jäänud piiramisrõngasse. Diviisil õnnestus piiramisrõngast välja murda. Väljamurdmise käigus sai surma aga diviisiülem brigf Augsberger, keda Rebane lühiajaliselt asendas. Peale piiramisrõngast väljatulekut pidi ta aga uuesti piiramisrõnga sisse tagasi minema, et tuua välja sinna sisse jäänud korpuse juhtkond, mis ka õnnestus. Selle eest esitas korpuse ülem kindral KochErlach ostuf Rebase tammelehtedega Rüütliristi saamiseks. Märtsis ülendati ta SSStandartenführeriks.
Suurem osa varustusesemeid tuli soetada sisseveo teel välisriikidest. Esimesed relva- ja laskemoonasaadetised jõudsid Tallinnasse alles detsembrikuu algul 1918. Taandumine Narva langemisega algas 1. diviisile taandumise ajajärk, mis kestis 1919. aasta alguseni. Taganemise põhjuseks oli Eesti sõjaliste jõudude nõrkus. Suhteliselt punaarmeega olid eesti sõdurid arvulises vähemuses. NõukogudeVene 6. diviisil oli 28. novembri 1918 seisuga Narva lahe ja Peipsi järve vahel umbes 400 püssikandjat, 20 suurtükki, 30 kuulipildujat, soomusrong ja 2 soomusautot. Narva lahes tegutses aga laevastik. Eesti 1. diviisi koosseisu kuulus samal ajal mitte üle 700 püssikandja, sõja alates ei olnud aga rindel ainustki suurtükki ja 4. polgul oli mõni kuulipilduja. Eriti masendavalt mõjus meie jalaväele suurtükiväe puudumine, kelle abita on jalaväe edukas tegevus mõeldamatu.
annaabi.ee 
