Esimese perioodi varad on kokkuvõtlikult kasvanud 1,41%. Kohustuste poolel märkimisväärseid struktuurseid muutusi pole toimunud. Veidi (2,8%) on kasvanud laenukohustused ja kõige suurem muutus on toimunud laekumiste arvelt tulevaste perioodide liitumistasude arvelt (ca 24%), mis on summarselt siiski tagasihoidlik summa (2,424 miljonit). Omakapitali muutusi pole praktiliselt toimunud, jaotamata kasum on veidi (0,12%) langenud, millest võib järeldada, et kogu eelmise perioodi kasum kulus dividendimakseteks. Dividendimakse oli eelmise perioodiga samas suurusjärgus, kuid samal ajal toimus kasumi ca 10%-line kukkumine. Teise perioodi (2014-2015) peamised muutused varade poolelt on toimunud raha ja ettemaksete vähenemisel ja materiaalse põhivara kasvamise arvelt, mis on kokkuvõtlikult bilansi mahtu kasvatanud 1,7% võrra ehk pea 3,5 miljonit eurot. Kohustuste poolt on kasvanud ettemaksed tulevaste perioodide liitumistasudelt ning omakapitalis on kasvanud jaotamata kasum ca 3,7%
– Läbi strateegia fookuse – huvigruppide tegevuse mõju ettevõtte väärtusele ja selle jaotumisele huvigruppide vahel. – Läbi investeerimisotsuste – investeeringute finantseerimise otsused võivad mõjutada ettevõtte väärtusloome protsessi. – Läbi agendiprobleemide ning riskantse võõrkapitali olemasolu. Järjekorra ehk finantshierarhia teooria (pecking-order theory) – ettevõtted eelistavad omakapitali ning võõrkapitali kasutatakse siis kui dividendimakseteks ja investeeringuteks omakapitalist ei jätku. 16. Mille poolest erineb kapitali struktuuri signaliseerimise teooria kompromissteooriast? Signaliseerimise teooria: – dividendipoliitikat kasutatakse selleks, et edastada infot ettevõtte käekäigu kohta. – Dividendi maksmine – ootan lähitulevikus häid tulemusi. – Ei maksa, jätan maksmata – ettevõttel läheb halvasti. Kuna seda infot kasutavad
annaabi.ee 
