lõputu hulk. Sel juhul tõenäosus, et mutatsioon toimub samas kohas üle 1 korra on null. Iga mutatsioon tekitab uue alleeli, tagasi- ega korduvat muteerumist pole: kõik mutatsionid on valimis nähtavad. Nt selgroogsete reaalsete mutatsioonisageduste ja genoomi suuruste juures ning lähedaste liikide puhul on sageli lõputute saitide mudel piisavalt realistlik. AGA! Ei saa alati eeldada selle kehtimist väiksemate organismide puhul! 7. Selgita populatsiooni diversiteediparameetrit Θ (teeta) ja seda defineerivat valemit! Mis on lihtsaim viis teeta väärtuse hindamiseks DNA järjestuste alusel? Nukleotiidide mitmekesisus populatsioonis θ (teeta) on oodatav keskmine erinevate nukleotiidide arv kahe juhusliku järjestuse vahel. Väärtus antakse kas kogu järjestuse või 1 saidi kohta. Valem : θ = 4Neµ Kui 1 põlvkonna kohta tekib 1µ mutatsiooni (µ on mutatsioonikiirus) ja koalestsentsipuul on keskmine oodatav aeg 2 liini ühinemiseni 2Ne
vastupidi. Kahanemine peab olema drastiline, et see erineks püsiva suurusega populatsioonist, sest enamus koalestsentse toimub niikuinii tänapäevale lähemal, siis kui vaadeldavate liinide hulk on veel suur. 6. Mis on lõputute saitide mudel ja milleks seda vaja on? Kas saame alati eeldada selle kehtimist? Natalja Iga geen on tehtud saitide järjestusest ja igal korral kui mutatsioon toimub, ta mõjutab saitile, mis eelnevalt oli mõjutamata. 7. Selgita populatsiooni diversiteediparameetrit Θ (teeta) ja seda defineerivat valemit! Mis on lihtsaim viis teeta väärtuse hindamiseks DNA järjestuste alusel? Teeta on kahe järjestuse vaheline keskmine erinevus. Kuna keskmiselt elas kahe geeni ühine eelasgeen 2Ne põlvkonda tagasi, siis järelikult lahutab kahte geeni 2 korda 2Ne põlvkonda ehk 4Ne põlvkonda. Kui teame mutatsioonide tekkesagedust ühes põlvkonnas, siis saame arvutada välja teeta ehk kahe järjestuse vahelist keskmist erinevust θ=4Neμ. 8
annaabi.ee 
