ja valgustundlikkus. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põikilihas. Need lihased innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv, plokinärv ja eemaldajanärv. Kollatähnilt algavat ja vaadeldavale esemele suunatud mõttelist joont nim. nägemisteljeks. Konvergentsiliigutuse tegemisel nägemisteljed koonduvad lähedalt vaadeldava eseme suunas, divergentsiliigutuse tegemisel nägemisteljed lahknevad, kaugema objekti vaatlemisel. Selleks, et silmast erinevatel kaugustel asuvatest esemetest tekiks võrkkestale terav kujutis, on vaja reguleerida silma optilise süsteemi tugevust ja pupilli suurust. Läätse optilise tugevuse reguleerimine- akommodatsioon toimub läätse kumeruse muutmise teel. Seda moduleerib ripslihas. Silma refraktsioonianomaaliad- kui silma optiline süsteem on normaalne, nim. seda emmetroopiaks. Kui
lateraalset sirglihast. Meid ümbritseva ruumi vaatlemisel tuleb pilku suunata erinevatele esemetele. Kollatähnilt algavalt ja vaadeldavale esemele suunatud mõttelist joont nimetatakse nägemisteljeks. Kahe silmaga väga kaugel olevate esemete vaatamise on silmade nägemisteljed paralleelsed. Kui seejärel tuuakse pilk lähedal asuvale esemele, siis teevad silmad konvergentsiliigutuse ja nägemisteljed koonduvad vaadeldava eseme suunas. Pilgu kaugusesse suunamisel sooritavad silmad divergentsiliigutuse, sel puhul nägemisteljed lahknevad. Ülalt, alt, külgedelt ja tagant kaitseb silma silmakoobas. Eespoolt ülemine ja alumine silmalaug, ripsmed ja pisaraaparaat. Pisaranääre produtseerib pisaravedelikku, mis hoiab ära silma kuivamine ja kaitseb seda nakkuse eest, sest sisaldab bakteritsiidseid aineid. Pisaratevool tekib silma sarv- ja limaskesta ärritamisel, aga ka emotsionaalsete seisundite puhul. Võrkkestal on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega sensorid: kepikesed ja kolvikesed
annaabi.ee 
