Levimine indiviidi (isendite) ümberpaiknemine ruumis, protsess. Levimine põhjustab levikut. · Aktiivne (levivad ise) · Passiivne (millegi abil: tuul) Migratsioon suure hulga isendite suunatud liikumine ruumis ühest kohast teise. · ,,korduvkasutusega pilet" migreerutakse edasi-tagasi korduvalt. Omane sellistele liikidele, kes vahetavad perioodiliselt kohti. Kindlad tsüklid kas ööpäevane (diurnaalne) või aastane (sesoone). Ööpäevane ööbimis-, toitumispaik on eraldi (nahkhiired). Aastane (linnud, vaalad, põhjapõdrad) paljunemis-, toitumiskohad on eri kohtades paremad. · ,,edasi-tagasi pilet" levinud putukamaailmas, vastsed ja valmikud söövad täiesti erinevat toitu. Elu jooksul migreeruvad toitumiskohta ja elu lõpul tagasi paljunemiskohta (sääsed, angerjas). Omane semelpaarsetele organismidele (paljunevad ainult üks kord).
hormoonide sekretsiooni kontrolli näol. 27. Hüpotalamo-hüpofüsaarse süsteemi, olulisemad vallandavad ja pidurdavad tegurid. Adenohüpofüüsi hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Neurohüpofüüsi hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Neuraalne sisend hüpotalamusse stimuleerib vallandavate faktorite sünteesi ja sekretsiooni, mis omakorda stimuleerivad ajuripatsi hormoonide sünteesi ja sekrestiooni. Endogeenne neuronite rütmiline aktiivsus • Diurnaalne rütm, tsirkadiaanne rütm (kasvuhormoon ja kortisool), uneärkveloleku tsükkel; aasta-aegade vaheldumise rütm Ärrituse-vastuse sidustamine võimaldab endokriinsel süsteemil olla valmis, et reageerida füsioloogilise vajaduse tekkimisele. • Sekretsiooni perioodid vahelduvad erineva perioodilisusega. • Pulseerimise rütm või olla nii sage nagu iga 5-10 minuti järele Kõige prominentsemad vabanemise episoodid Episoodiline hormoonide sekretsioon esinevad sagedusega üks