Eitusega võivad kaasneda sekundaarsed modifikatsioonid: · sõnajärje muutused · aspekti ja aja neutraliseerumine eitavad lauses (nt komi keeles) · objektikäände muutus (nt vene ja eesti keeles: mul on raamat_ vs mul ei ole raamatut). Nt maungi k on eitus võimalik ainult irreaalsete verbivormidega. 32. Valents ehk verbi ühildumine kui palju verb enda külge liita saab. Verbid on kas intransitiivsed (sihitiseta), transitiivsed (sihiline), ditransitiivne. Otsest seost valentsi ja transitiivsuse vahel pole. Intransitiivsed on 1-valentsed tüüpiliselt, transitiivsed üldiselt 2- ja ditransitiivsed 3- valentsed. Ilmastikuverbid ei kuulu tüüpilistesse rühmadesse, tihti peetakse neid 0-valentseteks. Valentsi saab grammatiliste operatsioonide abil suurendada ja vähendada. Jooksma-verb ise on 1-valentne, aga kuna ma saan idee poolest kirjutada jooksma+soola (tähendus: ,,jooksen poodi soola järele"), siis kas ma siis muutsin verbi 2-valentseks
Pierre ne parle pas français. Pierre ei räägi prantsuse keelt. [Ma ei tee seda mitte!] 33. Valents. Valentsi all mõeldakse seda, et verbid võivad olla ühe-, kahe- ja kolmevalentsed + jagatakse: - intransitiivne (sihitiseta, poiss jookseb) - transitiivne (peab olema teine lauseliige e sihitis, poiss tapab sääse) - ditransitiivne (kahte objekti on vaja, nt kes annab kellele mida). Valentsi mõiste puhul otsest seost selle transitiivsusega pole, intransitiivne verb on tavaliselt ühevalentne, aga ei pruugi. On verbe, mis ei võta üldse subjekte, nt külmetab (ilma kohta, siis ei ütle midagi juurde) e sel juhul on nullvalentne. „muutuma“ on intransitiivne, aga ta nõuab kahte lauseliiget enda juurde (kes ja
annaabi.ee 
