Üheks grupis otsustamise tehnikaks on nominaalgrupi tehnika, mille sisuks on, et kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada, peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust. Grupimõtlemine on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Tegevusetus ei ole stressi tekitav tegur. Stressi teooria seisukohal: B-tüüpi inimene suhtub endasse range nõudlikkusega ja distsiplineerivalt välises käitumises iseloomustab teda ärrituvus, meelemuutused teiste inimestega suheldes. Töötajatevahelised destruktiivsed konfliktid aitavad arendada organisatsiooni tegevust. Kehtestava käitumisega inimene on domineeriv, oma huve ja vajadusi pealesuruv, ennast esiletõstev. Arvamuste konflikt on olukord, mis tekib töö põhieesmärkide saavutamist takistavas olukorras (näiteks tõõülesande täitmine).
lühisõnaline osutus „palun vaikust”. Et sellised märguanded oleksid õpil kindla tähendusega, peaks eelnevalt seletama, millist käitumist ta ootab, või kujundama vastavat arusaama oma mõrguannete järjekindla ja korduva kasutamisega. Klassi häälestamine – lisaks tähelepanu saavutamisele peab õp kujundama ka õpilaste valmisoleku e häälestuse tööks klassis tema suunamisel. Õpilaste häälestamine paneb nad õpetajaga tunnis ühte sammu käima. Kõnepausid – toimivad distsiplineerivalt klassides, kus õpilastel on selge ettekujutus töökorrast. Kõnepausi tõhusust täiendavad õp näoilme ja kehahoid. Korduv alustamine – nõuab õpetajalt head klassitajumist. Õpilaste distsiplineerimisel tuleb eelistada tõhusaid, kuid töö käiku minimaalselt häirivaid võtteid. Silmside: silmakontakti loomine distsiplineerib, kui õpilane teab täpselt, mida ta peab korrarikkumise asemel tegema. Puudutus ja osutav žest – on osaks märguannete
Õpilaste häälestamine tunni alguses aitab kaasa õpilaste entusiastlikule suhtumisele tunnisse, soodustab tunni elavat ja sidusat käiku ning silub nii mõnegi organisatoorse möödalaskmise, mis muidu tooks kaasa distsipliinirikkumise. Näide: ,,Palun ärge unustage, et ülehomme tuleb teil esitada referaadid ära" Kõnepausid mõnikord võib klassi tähelepanu köita või taastada õpetaja tähenduslike pausidega. Kõnepausid toimivad distsiplineerivalt klassides, kus õpilastel on selge ettekujutus töökorraldusest. Kõnepauside tõhusust aitavad tavaliselt suurendada õpetaja näoilme ja kehahoiakud. Kui õpetaja laseb õpilastel kõnepausi märguannet korduvalt ignoreerida, pole sellel peagi õpilastele mingit mõju. Korduv alustamine on üheks malbeks võtteks, et suunata õpilaste tähelepanu tööle. Selle
annaabi.ee 
