pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele (n palverändurite ja ristisõdijate ravimine ning nende eest hoolitsemine). Suurimad ja sõjaliselt võimsamad nende hulgas olid Johanniitide e Hospitaliitide ordu (asutatud 1080), Templiordu e Templirüütlite ordu (asutatud 1118) ja Teutooni e Saksa ordu (asutatud 1190). Vaimuliku rüütliordu liikmed olid erinevalt tavalistest feodaalidest märksa distsiplineeritumad ja usuliselt motiveeritumad ning kujutasid seega koos oma sõjasulastega vaatamata oma liikmeskonna suhteliselt väiksele arvule kohutavat sõjalist jõudu. Pärast ristisõdijate väljatõrjumist Pühalt maalt kandus vaimulike rüütliordude tegevus üle Euroopasse. Läänemere äärsete rahvaste kristianiseerimise ja alistamisega tegelesid Saksa ordu, Mõõgavendade ordu (e Kristuse sõjateenistuse vennad, asutatud 1202) ja
Antanas Smetona. Tegid koostööd Saksamaaga. 11.dets 1917-> Leedu riik tihedalt seotud Saksamaaga. - 11.nov määras ametisse esimese valitsuse, mida juhtis Augustinas Voldemaras. Läti Rahvusnõukogu, loodi 17.nov 1918 esimees Cakste, ajutise valitsuse moodustamine Ulmanise ülesanne. Vabadussõjad - Pealetungi läände sakslaste poolt, mille esimene hoop oli suunatud Riiale juhtisid läti kütid kui Punaarmee kõige distsiplineeritumad sõjamehed. Nende juht polkovnik Jukums Vacietis, lätlased Jekabs Peters ja Martins Lacis. - Vaevalt oli Punaarmee 1918.a lõpul Eestisse, Lätisse ja Leedusse tunginud, kui nende mõjuvõimu alla läinud aladel kuulutati välja nõukogude vabariigid, mida juhtisid kohalikud enamlased Jaan Anvelt, Stucka ja Vincas Mickevicius Kapsukas. 1919.a olid enamlaste käes Eesti ja Leedu idaosa ning kogu Läti peale Liepaja.
annaabi.ee 
