......................................... Kasutatud kirjandus......................................................................................................................... SISSEJUHATUS Referaat Eesti kohtukorraldus annab ülevaate kohtusüsteemist, kohtunikest ning selleks saamise nõuetest, riigikohtu olemusest, maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimehe tööst ja kohustustest, kohtute infosüsteemist, kohtunike omavalitsusest ja kohtuhaldusest, kohtunike kohustustest ning distsiplinaarvastutusest. Esimeses peatükis on lähemalt vaadeldud kohtuid ning kohtunike tööd ning selleks saamist. Teises peatükis on tähelepanu keskmes kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus. Kolmandas peatükis on kirjeldatud kohtunike kohustusi, sotsiaaltagatisi ja distsiplinaarvastutust. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kohtukorraldusest ning kohtusüsteemist. Valisin referaadi teemaks Eesti kohtukorraldus, sest sooviksin ise ka saada kunagi tulevikus kohtunikuks
32 Väärib märkimist, et ringkonnakohtute esimehed ei ole seni kasutanud 2002. aasta kohtute seadusega neile antud õigust algatada distsiplinaarmenetlus oma tööpiirkonna kohtunike suhtes. Küll aga on kõigi kolme ringkonnakohtu esimehed kasutanud oma järele- valveõigust, lahendades distsiplinaarmenetluse algatamise taotlusi. Kõigil juhtudel on aga leitud, et taotlused pole olnud põhjendatud ning et distsiplinaarmenetluse algatamiseks puudub alus. Vt H. Salmann. Kohtunike distsiplinaarvastutusest ja distsiplinaarpraktikast kohtunike distsiplinaarkolleegiumis (sh komisjonis) aastatel 1994 kuni 2006 ning kohtu esimeeste järelevalvekohustusest. Ettekanne kohtunike 5. korralisel täiskogul Jõhvis 10. veebruaril 2006. Arvutivõrgus: http://www.nc.ee/?id=556 (28.03.2006). 33 Prantsuse kassatsioonikohtu uurimus (viide 24), p III A: Lengagement des poursuites disciplinaires.
annaabi.ee 
