Working Party of the Consultative Council of European Judges (CCJE-GT), 16th meeting, lk 13. Arvutivõrgus: http://www.coe.int/t/DGHL/cooperation/ccje/meetings/ CCJE-GT/CCJE-GT_2009_4TAK_en.pdf. 22 Samas, lk 13–14. Tak täpsustab, et sõltuvus kõnealustes riikides piirdub kohtueelses staadiumis saadud kirjalike juhistega; kohtus süüdistust kaitstes on prokurör vaba. Kui prokurör ei täida ülemuse käsku kohtueelset menetlust jätkata, riskib ta distsiplinaarvastutusega. Justiitsministri pädevus individuaalseid käske anda on siiski piiratud, sest tal – olgugi prokuratuuri juhil – puudub pädevus tegutseda prokurörina. 23 E. Siegismund. The Public Prosecution Office in Germany: Legal Status, Functions and Organization, lk 64–72. Arvutivõrgus: www.unafei.or.jp/english/pdf/PDF_rms/no60/ch03.pdf. 24 P. J. P. Tak (viide 21), lk 14.
13.6. TÖÖTAJATE DISTSIPLINAAR- JA MATERIAALNE VASTUTUS 13.6.1. TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Töösisekord on ettevõttes, asutuses ja muudes organisatsioonides tööülesannete täitmiseks kehtestatud kord. Töösisekord kehtestatakse üldjuhul töösisekorraeeskirjadega. Töötajapoolne töösisekorra süüline rikkumine on distsiplinaarüleastumine ehk distsiplinaarsüütegu. Distsiplinaarsüüteo toimepanemine on distsiplinaarvastutuse aluseks. Töötajate distsiplinaarvastutusega seotud küsimusi reguleerib töötajate distsipli- naarvastutuse seadus. Distsiplinaarsüüteod on: o kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine; o süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse; o vääritu tegu, milles on süüdi töötaja, kelle tööülesandeks on noori õpetada või kasvatada, või riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse abiteenistuja.
annaabi.ee 
