· Milles väljendub pedagoogiline ümberkontekstualiseerimine kutsepedagoogika kontseptsioonis? Ümberkontekstualiseerimine on oma tähenduselt, millegi, antud juhul siis olemas olevate teadmiste panemine teise konteksti ehk siis olemasolevate teadmiste (aga ka oskuste) ära kasutamine praktikates (tööl). Seega õpitavad teadmised ei saagi olla ainult ametispetsiifilised. Olemas olevate teadmisi ümberkontekstualiseerimine kutsepedagoogika kontseptsioonis tähendab, et distsiplinaarsete ja situatiivsete (konkreetsed kutseteadmised) teadmiste kasutamist lahendamaks tööalaseid ülesandeid/probleeme. Väga lihtsustatult võiks öelda, et tuleks õpetada tuleks õpetada ja kasutada ainult osa üldaine teadmisest. Ehk siis kutseõpetajatena võiks me arvestada, et mõistlik oleks õpetada üldaineid just nii vähe või palju (kuidas kellelegi meeldib), mida sellel kutsealal vaja on, ent oluline on luua teadmisi, et õpilane teaks, miks tal just seda osa matemaatikast vaja on.
kedagi või tundub kasutu ajaraiskamisena; maailm on lõpmatuseni reglementeeritud ning elurütm nii kiire, et kellelgi pole aega enam mässata: seetõttu lastakse meedial seda enese eest teha. Kristeva küsib, milline võiks olla tänapäeva mäss ning miks on seda nii raske ette kujutada. Ta leiab, et "uus maailmakord" on juba olemas, see on "normaliseeriv, samas vääratav (normalisateur et falsifiable)" (Krull 1998: 136). Võim on muutunud nähtamatuks, seadus toimib arvukate distsiplinaarsete ja administratiivsete karistuste kaudu. Viimased toimivad normaliseerivalt, kuid neist on kerge kõrvale põigelda. Inimene pole subjekt, vaid "varaline isik", oma geneetilise pärandi, organitest koosneva füsioloogilise vara omanik. Absurdne oleks sellises olukorras mässata: "[k]es võiks mässata ja kelle vastu? Kas organitest koosnev vara normaliseeriva korra vastu? Ja kuidas? Kas surfitavate piltide abil?" küsib Kristeva (Krull 1998: 136).
eeskirjast: Insenerid peaks konsulteerima oma kohalikes assotsiatsioonides kõikides küsimustes, mis puudutavad firma teise inseneri või tema ülemuse või kogu juhtkonna ebaeetilisust. Põhjuseks võib olla ka konkreetse töötaja ebakompetentsus või kogemuste puudumine Enne kui käivitada protsess peaks omama piisavalt tõendeid väidetava probleemi või süüdistatava kohta 17.12.15 53 Peaks tõsiselt vaagima distsiplinaarsete vahendite vajalikkust ja tulemuslikkust eriti tema alluva suhtes, kui ei ole tegemist ohtlikkusega tarbija või ühiskonna suhtes. Kuid, kui on ikkagi otsus panna asi käima, tuleks algselt arutada olukorda hierarhias järgmisel astmel oleva töötajaga, et selgitada fakte ja kontrollida, kas on olemas pehmendavaid asjaolusid. 17.12.15 54 Eirates ebaprofessionaalset ja ebaeetilist käitumist
annaabi.ee 
