Miks on koolis vaja distsipliini? Distsipliin on kindlaks määratud korrale allumine. Sõjaväes valitseb range distsipliin, sõdurid peavad kõiki nõudeid täpselt täitma ja käsule kuuletuma, miks on seda ka koolis vaja? Kui koolis ei ole mingisugust distsipliini, valitseb seal kaos. Ilma distsipliinita pole koolil erilist mõtet, sest kui keegi õpetajat ei kuula ja ei allu koolis kehtestatud seadustele ega õpetajate käskudele, pole ka võimalik normaalselt õppida ega õpetada. Need, kes ei taha õppida ei õpiks üldse mitte midagi ja need kes sooviksid ennast harida, ei saaks seda teha. Kui koolis on tagatud korralik distsipliin, siis on kõigil, kes tahavad õppida või õpetada, parem olla. Õpilased järgivad kindlaid reegleid ja kuulavad õpetajaid. Seega
võtetes. Wushu põhimõtteid ei saa käsitleda õppeainena, sarnaselt mõnele teadusharule. Nende sisu muutub mõistetavaks ootamatult, spontaanselt nagu lille õitsele puhkemine. Sellest suudab aru saada vaid mõistus mida ei tumesta emotsioonid, soovid ega unistused. (http://kungfu.ee/wushukungfu/pohimotted/ ; 03.01.2013) Kolm põhilist punkti, mis kirjeldavad hiina võitluskunste: · Wushul ilma distsipliinita pole üldse nime. Wushu ilma füüsiliseta ei eksisteeri ja ilma spirituaalse osata on Wushu surnud. · Wushu aluseks on armastus. Pole ohtlikumat vastast kui uhkus. Wushu on eelkõige vaimu tee. · Wushu tee kulgeb läbi viie inimpõhiväärtuse: tõde, rahu, armastus, õige käitumine ja vägivallatus. 3. STIILID Hiina wushus on väga palju meetodeid ja koolkondi. Kõik õpetavad, et tehnika peab muutuma refleksseks reageeringuks
Asutas Tartu lähedal Nõmmiku talus sordiaretusjaama ja aretas mõned kaera ja odrasordid, millega esines 1909 .aasta põllumajandusnäitusel. Kahekümnes sajand viis suurriigid omavahel tülli, mille tulemusena puhkes Esimene Maailmasõda. Majandus laostus, külvipind vähenes, toodang läks rindele. Talumehi mobiliseeriti sõtta ja rahvas muutus rahulolematuks. Rinne nihkus Liivimaale ja Suure-Jaani jäi üsna selle lähedale. Siinsete teede kaudu taandusid Vene väed. Laostunud ja distsipliinita väeosad võtsid teeäärsetest taludest kõike, mis võtta andis. Navesti mõisast võeti 30 noort tõuhobust. Olustvere mõisa toodud laatsareti personal tahtis mõisa maha põletada, kohalikel elanikel õnnestus see ära hoida. Samal ajal jättis sõjavägi ühtteist ka maha: Lahmusele 60-70 nuumhärga, Suure-Jaani alevisse aga palju apteegitarbeid. Kuna politsei ei suutnud korda pidada, koondusid mehed nn. Kütiseltsiks. 1917. a. algas kogu kihelkonnas salajane kihutustöö
annaabi.ee 
