„Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“ Olja Kivistik et tuleb lähtuda keskmise karistuse printsiibist, seega UNS artikli 74 punkti 1 alusel määrati mõlemale süüdistatavale 9 kuud vanglakaristust, kuid ühe süüdistatava puhul vähendati seda alaealisuse tõttu 3 kuu võrra. Käesolevas kaasuses oli alaealine süüdistatav toime pannud ka varguse NS artikli 1655 lõike 2*51 järgi. Kirikuvara varguse eest oli kohus määranud karistuse NS artikli 225 lõike 1 järgi: alaealisele süüdistatavale 4,5 aastat sunnitööd ja täisealisele süüdistatavale 5,5 aastat sunnitööd ning kõikidest seisuslikest õigustest ilmajätmise
“*13 On selge, et advokaadi tegevust ja tema suhteid kliendiga ei saa käsitada lihtsalt kui eraõiguslikku suhet. Õigusteenuse osutamine on väga oluline osa isikute õiguste ja vabaduste kaitsest. Olulisemad asjassepuutuvad põhimõtted, millest siinjuures lähtuda, on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivaba- duste kaitse konventsioonis*14, mille igaühe õigust õiglasele kohtumõistmisele sätestava artikli 6 punkti 3 alapunkt c, mis loetleb iga kuriteos süüdistatava õigused nende miinimumstandardina, sätestab iga süü- distatava õiguse kaitsta end ise või enda valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui see on õigusemõistmise huvides vajalik ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse puhul tuleb antud kontekstis lähtuda § 15 lõikes 1, §-s 22 ja § 24 lõikes 2 sätesta- tud põhimõtetest