Kehakeel ehk meie tsivilisatsiooni unustatud keel Üldiselt Kehakeele sõnadeks on silmside, kehahoiak, käeliigutused (zestid), näoilme (miimika), hääle valitsemine, riietus, soeng, distantsitsoonid ... Juhul kui inimene kurdistub, suudab ta maailmas hakkama saada, kuna tegelikult tuleb suurem osa meid ümbritsevast keskkonnast meile kätte visuaalsel teel Erinevates kultuurides on ka erinevatel zestidel erinevad tähendused! Distantsioonid Ruumivööndid, mille inimene on enesele ümber seadnud. 1. INTIIMNE VÖÖND (15-46cm) siia lastakse sisse inimesed kellega ollakse emotsionaalses sidemes (vanemad, sõbrad) 2
Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust. Pilku on soovitav hoida kulmudest ja nina otsast moodustavas kolmnurgas. Silmside ei tohiks olla pikem kui 5-7 sekundit. Kehahoiak näitab meie suhtumist ümbritsevasse
Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias võetakse sellist ütlust aga solvanguna. (Typical examples of cultural differences, s.a.) Krips (2003, lk 55) selgitab, et laialt kasutatav termin „kehakeel” väljendab ehk kõige paremini mitteverbaalse suhtlemise olulisust. Cornelia Topf (2000, lk 13) ütleb aga, et nagu igal räägitaval keelel on ka kehakeelel oma n-ö sõnad: silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, riietus, soeng, ehted, distantsitsoonid. 10 2 ERINEVAD ARUSAAMAD STAATUSEST, JUHTIMISEST JA ORGANISATSIOONIST Raoul Üksvärav (2003, lk 13) kirjeldab, et organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. (2003, lk 24) Sekretäridel ja juhtidel on vaja teada palju erinevatest kultuuridest, kellega koostööd tehakse
annaabi.ee 
