Eurooplased ja ameeriklased peavad distantsi, kus kaasvestleja hingeõhk on tuntav, häirivaks, seda näidatakse välja, tõmbudes kaasvestlejast eemale. Isiklikku kultuuriruumi tungimist peetakse isegi agressiivsuse märgiks. Lõunamaarahvad on suure kontaktivajadusega, nad ei hoia suheldes üldse distantsi, pikema jutuajamise jooksul haaravad nad teil ilmtingimata kinni kas käest, käsivarrest või õlast. Nende jaoks peab distants võimaldama haistmist ja puudutamist ning üks distantsiseadmise mehhanismidest on haistmine. Nad hingavad inimese peale, kui temaga räägivad. Jäädes väljapoole haistmistsooni, võib jääda neile mulje, et neist ei hoolita või isegi ignoreeritakse. USA-s ja Lääne-Euroopas õpetatakse lapsi otsa vaatama, silmavaatamine väljendab huvi ja tähelepanu. Samas ei peeta sobivaks inimesele kauem kui 45 sekundit otsa vaatamist, sest seda peetakse jämeduseks ja agressiivsuse märgiks. Vahemeremaades, Lähis-Idas ja Ladina-
Nt. käitumine järjekorras: - Prantsusmaa - inimesed tihedalt koos, vaheletrügimist pigem imetletakse. (Sama ka nt Venemaal). - Põhjamaad vaheletrügimine talumatu, vahed inimeste vahel. Anglo-ameeriklastel nn "kehamull", sakslastel lisaks "automull". Prantslastel seevastu "kontaktparkimine". Eriti ameeriklased võtavad enese alla palju ruumi - ameeriklaste "töölauamull". "Vaikusemull" hääle valjus kui distantsiseadmise viis. Prantslastel "vaikusemull" täiesti olemas, ameeriklastel puudub. Selles mõttes ameeriklased sarnased lõuna-eurooplastega, araablastega jne. Ameerika peavoolukultuuri põhijooni Miks ameeriklased ei talu vaikust? Pierson: M-factor Ameerika kultuuris: Mobility, migration, movement. Keskne ameerika karakteri kujunemisel. - immigratsioon, - liikumine Ameerika sees (Rajamaa Frontier, liikumine maalt linna, liikumine linnast linnas, nt ülikoolide vahel)
annaabi.ee 
