Ta leiab retsepti Kropotkini ideedes: iga spontaanne vastastikuse abi akt on Krulli arvates normaliseerivas ja võltsitavas ühiskonnas mässuline tegu. Süsteem, ütleb ta, on sellest ammu aru saanud: ta toob näiteks pingutused, mida tehakse vaimsete produktide vaba kopeerimise ja vahetuse tõkestamiseks, mida nimetatakse "vaimse omandi kaitseks". Normaliseeriv ühiskond funktsioneerivat ainult indiviidide jätkuva üksteisest isoleerimise, eraldamise ja distantseerimise kaudu. Krull annab taolisele metoodikale vastupanemiseks lihtsa retsepti: "pakkuda öömaja küllatulnud sõbrale, laenata tuttavatele raamatuid või kopeerida neilt programme. Osta oma toiduaineid turult, mitte poest. ... Tugevdada oma loomuliku kogukonna piires kõiki vastastikuse abi sidemeid. ... Ära kuula poliitikuid, pankureid ja ajakirjanikke. Kuula oma ligimest, tema on su tegelik poliitika." (Krull 1998: 138-139).
lahenduse, vastuse. See oli ratsionaalne. Ta kohtab Reedet (teine inimene nö, teine nahavärv), kes oli hämmastav ja kuidas ta oskab Reedes näha selliseid inimlikke jooni. Seal on humanistlik mõte ka sees, sest püüab tõrjuda sellist orjalikku ümmardamist Reedes jne. See dramatism hoiab lugeja tähelepanu. Koguaeg toimub Defoe kaasaaja arvamuste võrdlemine jne. Pidevalt vastandatakse mõistusepäramist ja ratsionaalsust. Palju on siin senise inimliku kogemuse ümbermõtestamist distantseerimise kaudu, et kriitiliselt vaadata seda maailma. See on kindlasti valgustusromaan ja kui arvestada kõiki sõlmpunkte, siis kindlasti on sel romaanil teeneid edaspidise Euroopa fiktsionaalse romaanikirjanduse jaoks. Need sõlmpunktid on avanud palju punkte. Defoe on väga põnev autor ja väärt seda, et tema teisi teoseid ka lugeda. Teine autor, kes Inglise valgustuse alguses paikneb on Jonathan Swift (1667-1745). Defoe-ga üsna kaasaegsed. Temal on pigem 17. sajandile iseloomulikke asju
annaabi.ee 
