meelsust, ühiskondlikke liikumisi ja ametlikke organisatsioone,et analüüsida kuidas keskkonnanähtuseid tõlgendatakse, kuidas need nähtused nt. ühsikondlikus suhtluseks probleemseks muudetakse, kuidas mingid keskkonnatõlgendused saavad domineerivaks jne. Mõtted olid vastuolus sotsioloogia põhivooluga, mis rõhutas inimese eripärasust – keskkonna materiaalsete ja füüsiliste omaduste distantseerimine inimkäitumisest. Nt. energiaprobleemide ja ressursi puuduse mõjude sotsioloogilisi analüüse ei võetud ka sotsioloogilistes ajakirjades analüüsida. 1980ndate tagasilöök – tööstusmaades progressi usk ja arusaam lõpmatust kasvust ja õitsengust. EritiUSA’s levinud põhimõtted – individualism, ettevõtlikus, küllus, kasv ja õitseng. Kaotati kavalitsuse piirangud. Keskkonnasotsioloogia populaarsus lange
Sellele järgneb veel teine raamat aasta 1976 ,,Kodakondur". Ühelt poolt võib öelda, et ta haakub rohkem Kanada ja Ameerika luulejoonega. Ei saa öelda, et Karuks oleks mingi hipiluuletaja, aga on selge, et kõigi nende noorulike liikumiste ja vabadusaadetega on tal mingit pistmist või tal on haakumist selle maailmaga. Kui neid väheseid märke pagulasluulest üles korjame, mis peegeldavad 60ndate radikaalseid liikumisi, siis reegel on siiski see, et seal tekin mingisugune distantseerimine ja oponeerimine neile liikumistele, eriti kui meeles pidada, et enamik neist olid vasakpoolsed liikumised. Ta on avatud 60ndate noorele eestiluulele. Eriti võiks mõelda Rummo ja Karuksi luule ühisosale. Ivar Ivask · Books Abroad /World Literature Today Ta eestikeelne debüüt toimub hilja, aga see ei tähenda, et ta polnud kirjanduselus sees juba 40ndatel. Luuledebüüt tulebki 40ndatel saksakeelse luulekoguga, mida ta hiljem häbeneb. Ta
annaabi.ee 
