Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 - d) Ekvivalentpunktis on IO3 hulk täpselt võrdne Hg22+ reageerimiseks vajaliku kogusega. Nii et kõik ioonid sadenevad ja keskkonda satub Hg22+ tänu osalisele Hg2(IO3)2(s) dissotsieerumisele, - - Hg2(IO3)2(s) Hg22+ + 2 IO3 , kus tekib iga Hg22+ kohta 2 IO3 iooni: x 2x (x)(2x)2 = Ksp, siit saamegi, et x = [Hg22+] = 6.9 × 10-7 M Vastused: a) Ve = 35.69 ml; b) 8.29× 10-7 M; c) 1.5× 10-14 M; d) 6.9 × 10-7 M 10. Arvutage [H+] ja pH järgmistele lahustele: a) 0
ka kontsentratsioonist. 1–α Kui aga Kd sõltub kontsentratsioonist, on see nonsenss. Seega Ostwald’i lahjendusseadust kasutada ei tohi. Järelikult tasakaalu dissotsieerunud ja mittedissotsieerunud osa vahel ei püstitu. Miks α<1? Nõrkade elektrolüütide lahustes on ioonid üksteisest kaugel ja omavaheline elektrostaatiline toime puudub. Tugevate elektrolüütide lahustes tänu täielikule dissotsieerumisele on ioonide arv suurem, need on teineteisele palju lähemal ja nende vahel on elektrostaatiline toime. Liikumisvabadus piiratud. See ilmneb α näilises vähenemises nii et tugeva elektrolüüdi puhul on α näiline. Läheneme samale asjale teisiti. Loeme, et α=1. Sel juhul avaldub ioonidevaheline elektrostaatiline toime nii, nagu oleks c väiksem kui tegelikult. Analüütilisest kontsentratsioonist väiksemat näilist kontsentratsiooni nimetatakse aktiivsuseks — a
annaabi.ee 
