11.Hapete, aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsialsioon vesilahustes. Näited Hapetel, alustel ja sooladel on katioonideks vastavalt vesinik, hüdroksiid ja metallioonid, ka NH 4+ (ammooniumioonid) · HNO3 H + + NO3- · H 2 SO4- H + + HSO4- · NaOH Na + + OH - · CuSO4 Cu 2+ + SO42- Happed: · HCl = H+ + Cl- · H2SO4 H+ + HSO4- · HSO4- H+ + SO42- Alused: · NaOH Na++ OH- Soolade: · K + NaCL + H2O · 2K + 2H2O 2KOH+ + H2 12.Hapete, aluste ja soolade iseloomustus dissotsiatsiooniteooria alusel Näited NaCl Na + + Cl - Näited: Ba (OH ) 2 Ba 2+ + 2OH - H 2 SO4 2 H + + SO42- 13.Ainete valemite koostamine lahustuvustabeli alusel. Näited Kerge.. Võtad lahustuvus tabelist kaks ainet ja paned kokku: nt. Na2CO3 CuSO3 Al2 ( SO4 )3 14.Elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid Näited. Dissotsiatsiooni astmeks nim ioonideks dissotseerunud molekulide arvu (N d) ja lahusesse viidud elektrolüüdi
Le Châtelier: uuris reaktsiooni tasakaalu mõjutavaid tegureid, sõnastas 1884 tasakaalu nihkumise põhimõtted. Üks esimesi, kes seostas keemilise TD põhimõtted tööstuslike keemiliste protsessidega van´t Hoff: arendades edasi keemilise kineetika põhimõttei, esitas ta empiirilise seose reaktsiooni kiiruse sõltuvusest temperatuurist. Oli üks lahuste füüsikalise teooria loojaid. Arrhenius: töötas välja elektrolüütilise dissotsiatsiooniteooria ja sellele toetuva hapet- aluste käsitluse, uuris reaktsiooni kiiruse sõltuvust temp, esitas seda kirjeldava võrrandi, võttis kasutusele reaktsiooni aktiveerimisenergia mõiste. Ostwald: katalüüsi teooria looja, lahuste füüsikalise teooria üks väljaarendajaid, Ostwaldi lahjendusseadus. Võttis kasutusele mõiste mool .
annaabi.ee 
