· osalevad rakk-rakk interaktsioonides Koosnevad valkudest, fosfolipiididest, steroolidest ja süsivesikutest. Lipiidid moodustavad kaksikkihi ning lipiidide vahele on mahutatud teised komponendid. Valgud võivad moodustada klastreid ja lipiidid võivad moodustada klastreid. Membraanivalgud · Perifeersed ehk välimised valgu - on harilikult globullaarsed, kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude abil. Neid on kerge membraanilt dissotseerida. · Integraalsed ehk sisemised valgud on tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti. Membraanist võimalik eraldada ainult membraani denatureerides. Võivad olla transmembraansed või ainult olla ühes lipiidikihis. · Lipiid-ankurdatud valgud Membraantransport Väikesed apolaarsed ained lahustuvad membraani lipiidses kaksikkihis ning suudavad membraani iseseisvalt läbida. Polaarsed ja laetud ühendid ning ioonid vajavad membraanvalkude abi.
ehk seotumine. Seepärast on ahelate lahutamiseks vajalik et kaksiheeliks teeks ümber 10 oma telje sama arv pöördeid kui temas on vinte. Kuna DNA ahelad on omavahel seotud nõrkade - kuigi arvukate - vesiniksidemetega lämmastikaluste vahel, on DNA ahelad omavahel lahutatavad. Temperatuuri tõstmisega on võimalik vesiniksidemed lõhkuda ja DNA ahelad dissotseerida. See protsess on pöörduv. Tuleb aga silmas pidada, et DNA ahelate paardumisel tekivad paljud struktuurid, kus ahelad on osaliselt iseendaga paardunud, mis takistab kaksikahela teket. Samuti võivad tekkida struktuurid, kus eri ahelad on küll omavahel paardunud, aga juhusliku komplementaarsuse alusel. Korrektse kaksikahela tekkeks peavad kõik "valed" struktuurid lahti sulama ja see protsess võtab aega kuni realiseerub korrektne kaksikahel, mis on kõige stabiilsem struktuur. Selleks,
annaabi.ee 
