kloori sisaldavaid ühendeid nagu hüpokloritit, kloorlupja ja klooramiiniKloor mõjub juba isegi tühistes kogustes mikroorganismidele hävitavalt, kusjuures bakterite spoorid on ka sellistes tingimustes vastupidavamad kui vegetatiivsed rakud. Peale vaba kloori on märkimisväärselt bakteritsiidse toimega mittedissotseerunud kloorishappe molekulid (HOCl), mis moodustuvad kloori hüdrolüüsil vees. Mikroorganismidele mõjuvad hävitavalt hüpokloriti ioonid, mis moodustuvad kloorishappe dissoteerumisel ja atomaarne hapnik, mis tekib kloori reaktsioonil veega Desinfitseerimisek vajalik kloori hulk peab olema seda suurem, mida rohkem on vees orgaanilist ainet, kuna kloori kulub ka selle oksüdatsiooniks. Aktiivse kloori vähene kogus ei desinfitseeri vett, üleliigne kogus aga annab sellele ebameeldiva lõhna ja maitse. Praktikas on hakatud kasutama vee desinfitseerimiseks osoneerimist ja kiiritamist ultravioletsete kiirtega
L=N2/N=C2/C Dissotatsiooni aste suureneb lahuse lahjendamisel ja lõpmata lahjas lahuses on elektrolüüt täielikult dissotseerunud. (alfa)=1 Dissotatsiooni astmeid võrreldakse sama normaalsusega lahustel. Tugevatel elektrolüütidel peaks A=1, kuid tegelikult on väiksem kui 1. seda seletatakse ioonide vastastikuse mõjuga. Tugevad elektrolüüdid on nt: HCl, H2SO4, HNO3, NaOH, KOH ja peaaegu kõik soolad. Nõrgad elektrolüüdid on:H2CO3, CH3COOH, NH3*H2O. nõrkade elektrolüütide dissoteerumisel tekib tasakaal, mille tasakaalukonstant: K ei muutu lahuse lahjendamisel. Elektrolüüdihappeline omadus on prootoni loovutamise võime, aluseline omadus on prootoni sidumise võime. NT. üldjuhul: HA=H++A- Happeks on prootonidoonor ja aluseks on negatiivse laenguga rühmitus A. happed dissoteeruvad vesiniklahustes oksooniomi iooniks (H3O+) ja katiooniks ja aniooniks. Alused dissorbeeruvad vesilahustes metalliks ja
annaabi.ee 
