aineid, mida saadakse hingamisel ja toitumisel. Seejärel lagundavad nad biokeemilistes protsessides väliskeskkonnast saadud ained ja sünteesivad neist uued ühendid. Organismide ainevahetus väljendub selles, et elutegevusekäigus moodustunud jääkproduktid eristatakse väliskeskkonda. Organismide ainevahetust käsitletakse koos energiavahetusega, kuna ainevahetusega kaasnevad energeetilised muutused. DISSIMILATSIOON Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine. See talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse. Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP. ASSIMILISATSIOON Assimilisatsiooni moodustavad organismi kõik süntesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. Fotosünteesiks kasutatakse organismivälist päikeseenergiat, kuid enamikuks ülejäänud sünteesireaktsioonideks vajatakse
Et ainevahetusega kaasnevad ka energeetilised muutused, siis käsitletakse organismide ainevahetust enamasti koos energiavahetusega. Organismis asetleidvaid sünteesi-ja lagundamispotsesse, mis tagavad tema aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga, nimetatakse metabolismiks.Seda võib jagada kaheks: assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. -Milles seisneb dissimilatsioon ja assimilatsioon? Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.Enamiku dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine.See talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse.Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprossid.Selle käigus saadakse vajalikke ühendeid:sahhariide, lipiide,valke,nukleiinhappeid jt.Fotosünteesiks kasutatakse küll organismivälist päikeseenergiat , kust enamikuks ülejäänud sünteesiprotsessideks vajatakse organismisiseseid keemilise energia varusid
Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. METABOLISM ASSIMILATSIOON DISSIMILATSIOON Dissimilatsioon selle moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. Protsessis võib eristada biopolümeeride hüdrolüüsi ja sellele järgnevat monomeeride oksüdatsiooni. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine. Energarikkad ehk makroergilised ühendid (üks peamine makroergiline ühend on ATP). Assimilatsioon selle moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse sahhariide, nukleiinhappeid, lipiide, valke jne. Fotosünteesiks kasutatakse organismivlist päikeseenergiat, kuid enamikuks sünteesireaktsioonideks vajatakse organismisiseseid keemilise energia varusid (saadakse ATP molekulidest).
ATP molekulidest. Lisaks fotosünteesile on olulised assimilatsiooniprotsessid veel valkude süntees, DNA süntees ja RNA süntees. Dissimilatsioon? Organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks. Selles protsessis võime eristada biopolümeeride hüdrolüüsi ja sellele järgnevat monomeeride oksüdatsiooni. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb enamasti energia vabanemine ning energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse (40% kasuteguriga). Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP. Metabolism? Organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse dissimilatsiooniks ja assimilatsiooniks. Mis on ATP? Adenosiintrifosfaat on makroergiline ühend, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses
Selleks vajalikku energiat saab ta redoksreaktsioonidest. Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad nii aine- kui ka energiavahetuse ümbritseva väliskeskkonnaga. Metabolismis võib tinglikult jagada kahte tihedalt seotud osaks: assimilatsioon ja dissimilatsioon. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. Enamiku dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP ehk adenosiintrifosfaat, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses ning on universaalne energia talletaja ning ülekandja. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse oranismile vajalikke ühendeid: sahhariide, valke, lipiide, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse täiendavat energiat ning lähteaineid
Peaaju eri osade ülesanded. Kaasasündinud ja omandatud refleksid. Elundkondade talitluse neuraalne ja humo- raalne regulatsioon. Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanismid. Seede-, eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere püsiva koostise tagamisel. Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon. Treeningu mõju inimorganismile. Õpitulemused Õpilane: y analüüsib energia saamise viise autotroofsetel ja heterotroofsetel organismidel; y võrdleb assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessidega kaasnevaid ainelisi ja energeetili- si muutusi; y rühmitab ainekavas esitatud bioloogilisi protsesse assimilatoorseteks ja dissimilatoo- rseteks; y selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja ülekandes; y seostab glükoosi lagundamise etappe nende lähteainete ja lõpp-produktidega ning energia ülekandega; y toob näiteid käärimise rakendusbioloogilistest valdkondadest; y põhjendab glükoosi lagundamise tähtsust ja protsessi universaalsust;
toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Metabolism jaguneb kaheks: 1) dissimilatsioon, 2) assimilatsioon. Dissimilatsioon on organismi kõik lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks. Enamiku dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine. See talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse (ATP, GTP, CTP, UTP). Assimilatsioon on organismis kõik sünteesiprotsessid. Saadakse sahhariide, lipiide, valke nukleiinhappeid jt. Vajatakse ATP-d. 12. Heterotroofne energiavarustus: hingamine ja käärimine Enamikus organismides talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena tärklise (taimedes) või glükogeeni (loomades) kujul
annaabi.ee 
