aasta Tsehhoslovakkia sündmusi), kujunes välja dissidentlus. Tolleaegne dissidentlus NSV Liidus oli valdavalt vaikne, vägivallatu vastupanu salaja käisid koos väikesed ringid, organisatsioonid, loeti ja levitati "keelatud" kirjandust jne. Kuulsaimad dissidendid: · kirjanik Aleksandr Solzenitsõn (1980 saadeti asumisele Gorkisse) · teadlane (tuumafüüsik) Andrei Sahharov (saadeti NSVList välja 1974) Nõukogude võim vastas dissidentlusele repressiivpoliitikaga: vanglasse või asumisele saatmine, vaimuhaiglasse panek, vallandamine jne. Põhiline jälitusorgan oli KGB. Pühendunud dissidente oli suhteliselt vähe, kuid nende toetajaid oli palju kõik nad kokku olid siiski oluline survegrupp.
vastavuses. Eestis, Lätis, Leedus tollane vastupanu oli suunatud mitte režiimi inimnäoliseks muutmisele, vaid eelkõige NL korra kukutamisele. NL-s laiemalt vastupanuliikumine väga mastaapne ei olnud, eriti tagasihoidlik oli Stalini ajal. Pärast Stalini surma, pol olude teisenemisega ja repressiivpoliitika pehmenemisega vaadati üle karistusseadusandlus, nõrgenes ideoloogiline kontroll jne- hakkab looma laiemat pinnast dissidentlusele. Selgemalt tõstab pead ja hakkab end avaldama Brežnevi võimu ajal, kui selgelt tunnetati vaimuringkondades, et kruvisid hakatakse selgelt kinni keerama, oli päevakorral Stalini hea nime taastamine jne. 1960Ndate keskel saab dissidentlik liikumine hoo sisse, kestab 1980ndate alguseni. Kui mingil moel püüda teisitimõtlemise arengut periodiseerida, siis 60ndate aastate aeg, alates 1965- 60ndate lõpuni, on organiseerumise ja konsolideerumise periood,
annaabi.ee 
