Varasemaid töid iseloomustamaks võiks valida poeemi pealkirjaga ,,Henriade" [hanriaat]. Temas on Voltaire näinud ideaalset monarhi. Klassitstlik kangelaslugu. Alguses heroilised tegelased, lisaks valgustulikud momendid, varavalgustuslikud ideed. Kunstliliselt peetakse seda poeemi ebaõnnestunuks. 10.11.2011 ,,Orleansi neitsi" ei peeta isegi tippteoseks või väga meisterlikuks, tähtis on, kuidas ta ajalugu käsitleb, selliest hargneb palju suundumisi. 1755 ilmunud, kujutab dispuuti väljakujunenud kaanonite vastu. Lahkumine religioossest käsitlusviisiks ja pöördumine inimlikumale. Fanatism ja antikatoliiklus.Näidatakse, kuidas Orleans'i neitsi kuulutatakse pühakuks. Vaadeldakse, kuidas O neitsi langeb poliitiliste ohvriks. Siin näidatakse asju muigamisi, alandatakse. Voltaire üldjoontes toetub Prantsuse kirjaniku Rabelais eeskujule. Voltaire austas teda ja nägi suurimat satiirikut temas.Teose narratiiv kulgeb vabalt, meeldivalt, kergelt
märkmeid kirjutades, tuli Kurat ja müdistas kolmel korral hoiukambris [piirkond ahju taga - A. L.] justkui raamatuköidet lohistades. Viimaks, kuna see lõppeda ei tahtnud, korjasin ma oma raamatud kokku ja läksin voodisse. Ma kahetsen tänase päevani, et ma ei jäänud sinna istuma, et näha, mida Kurat veel teha kavatseb. Ma kuulsin teda ka kord kloostris oma kambri kohal." (OBERMAN 1993: 105) Samuti kirjeldab Luther värvikalt oma teoloogilist dispuuti kuradiga patususe ja õigeksmõistmise asjus, mis oli ükskord aset leidnud. Lutheri üldine käsitlus kurjast on järgnev. Kurat on Jumala ning Kristuse suur vastane. Sel põhjusel näeb Luther tema kätt kõiges selles, mis vastandub Jumala lõplikule tahtele inimese ja loodu suhtes. Kurat on seega tegev kurbuse puhul, haiguse ja muude elumurede ning surma puhul. Otsustava tähtsusega on siiski see, et kurat, olles Jumala jaoks esimene ja kõige võimsam vastane, astub alati Jumalale vastu
annaabi.ee 
