2. Miks sobis skolastilise meetodi arenguks kõige paremini ülikool? Mungad kloostrites tegelesid enamasti ennast üksi harimisega. Üksi ei oleks saanud ju argumenteerida, samuti ülikoolis said kõik isiklikult oma arvamust avalikult välja öelda ja siis korrati üle õppejõu arvamus. 3. Millised olid skolastilise meetodi varjuküljed? Need olid vastuolus kloostrikooli vaimsusega. Arnes nii kiiresti edasi, et osad ei suutnud järge pidada. 4. Kas nõustud väitega, et vaidluses ehk dispuudil selgub tõde? Ei, sest ikkagi on igal inimesel oma arvamus, seda tihti ei saa muuta, samuti inimesed ei mõista kõiki seadusi ja viise kuidas ja miks maailm just nii töötab. Kui mitu inimest vaidlevad, siis miks peaks ühe oma õige olema.
palka.likooli eesotsas oli rektor, teaduskondi juhtisid dekaanid. Erinevalt Pariisist juhtisid Bolognas likooli aga lipilased, mitte ppejud; ka rektoriks oli lipilane. likoolis vis ppima asuda alates 14.eluaastast. ppekeel oli ladina keel. ppet toimus loengu ja dispuudi vormis. Loengus kirjutasid tudengid les petaja ette loetud tekste, dispuutidel aga arutleti ja videldi. Teaduskraadi saamiseks tuli koostada vitekiri ja selle sisu avalikul dispuudil kaitsta 4. Nimeta olulisemaid uuendusi ja leiutisi tehnikas ja ajamtmises. (lk 80, 82) Hammasrattad, nukkvll, vokiratas,allmaakaevandused, vntvll, ratasader, rangid, veski, amb, pssirohi, tulirelvad, mehaaniline kell, trkikunst, arstiteaduse edasiareng. 5. Mida uut ti kunsti renessansiaeg? Kes olid olulisemad renessansiaja kunstnikud? (lk 86-87) Renessanssiajal hakati inimest kujutama teprasemalt. Kuulsaimad kunstnikud on Leonardo da Vinci ja Michelangelo. 6
Nad on loomu poolest orjad, hispaanlased loomu poolest isandad ning hispaanlased peavad nad alistama, et neile head teha. 2 Sepulveda raamatule telliti ametlik eksperthinnang ning Salamanca teoloogid mõistsid Sepulveda teooria hukka, soovitasid hoopis selle keelustamist. Sepulveda aga ei andnud järele ning nõudis, et asi selgitatakse avalikul väitlused või dispuudil Las Casase ja Sepulveda vahel. Mõlemad tõid välja argumente oma kaitseks, kuid mingile lõplikule järeldusele ei jõutud. 60. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele Vitoria töötas välja kompromissivariandi. Ta lükkas ümber tavapärased argumendid: ütles, et paavst ei saa annetada maad, mis kuulub juba teistele õiguspärastele valitsejatele. Teiseks need maad olid juba enne hispaanlasi avastatud
annaabi.ee 
