universumi, kaasa arvatud meie endi toimimise. Berkeley ja Hume on seisukohal, et me mõistame maailma vaid oma kogemuste kaudu. Kui neil on õigus, siis pole meile reaalsuse absoluutne kontseptsioon kättesaadav. Immanuel Kant (1724-1804) eristas: asi iseeneses (das Ding an sich) asi meie jaoks (das Ding für uns) Maailm meie jaoks on tuntav vaid läbi mõjude meie meeltele ning seeläbi saame teada vaid midagi dispositsioonilist jõudude ja võimude kohta. Maailm iseeneses võib olla teistsugune, ent see pole tunnetatav. 60. Asjad ja mõistmine Locke järgi seisnevad mõisted ning arusaamine selles, et vaimus on midagi, mis sarnaneb sellele asjale, mis selle põhjustab. Kant pakkus välja uue mõistetekäsitluse: mõiste kui organiseeriv printsiip või reegel andmevoo korrastamiseks. Samad mõisted loovad sama arusaamise, ehkki kogemussisu võib olla teistsugune.
anda ühele või teisele mõistele oma sisu. Nii tulebki välja, et on põhjalikke uuringuid motiivide, eesmärkide, tegevuse, veendumuste, harjumuste, teadmiste, emotsioonide jms kohta, ent tervikpilt puudub. Leedu professor Bitinas (1984) on internaliseerimisprotsessi mõistmisel lähtunud Jadovi (1975) dispositsiooniteooriast. Jadovi järgi saab vajadusest ja situatsioonist lähtuvalt eraldada kolm dispositsioonilist struktuuri. Esimesel t a s a n d i l on fikseeritud seadumused, mis moodustuvad bioloogilistest vajadustest esemelises situatsioonis. T e i s e l t a s a n d i l on sotsiaalsed hoiakud (attitude), mis moodustuvad sotsiaalsete vajaduste ja vastava situatsiooni koosmõjul, näidates nii kognitiivset, emotsionaalset kui ka käitumuslikku reageerimisvalmidust (positiivset, negatiivset, neutraalset). Kõige k õ r g e m t a s a n d on väärtuste orientatsiooni tasand - see
annaabi.ee 
