välised põhjused- situatsiooni omadused, fundamentaalne atributsiooniviga- teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid, Enese positiivne käitumine- seesmised põhjused, negatiivne-välised põhjused. Teooria sellest, kuidas ja miks inimesed seletavad teiste käitumist, omistades sellele teatud põhjuseid (F. Heider) Atributsiooniprotsess kui põhjuste kindlaks määramise viis Liigid: Dispositsioonilised (seesmised) Situatsioonilised (välised) Peamine omistamisel tehtav viga omistatakse teistele mingi muu asi. Nt öeldakse osadele et on paremad aga tegelikutl pole siis arvavad, et on ka. 3 Teaduslikest teooriatest levinud seisukohad tavaelu mõtlemisse (nt psühhoanalüüs). Antakse edasi perekondlikult või sotsiaalsete institutsioonide poolt. Argimõistus loob samuti "hüpoteese" ja püüab neid tõestada. Nt
epifenomenalism koherentne seisukoht, mida ei saa ümber lükata ühegi konkreetse argumendiga. Ent see käsitus on ebaintuitiivne ja ebaelegantne - füüsilised ja fenomenilised omadused on üksnes nõrgalt seotud; teadvus ja teadvuse kohta käivad raportid on omavahel kooskõlas üksnes õnneliku ja seletamatu kokkusattumuse tõttu. F-tüüpi monism. F-tüüpi monismi järgi moodustavad teadvuse fundamentaalsete füüsikaliste entiteetide seesmised st mitte suhtelised või dispositsioonilised omadused. Need omadused on fenomenilised ja niisiis on füüsikalise reaalsuse aluseks (proto)fenomenilised omadused. B. Russell, H. Feigl, M. Lockwood, D. Chalmers, G. Strawson ja D. Stoljar on kaitsnud sedalaadiseisukohti. Kolm printsiipi. Chalmersi mittereduktiivse teooria 3 psühhofüüsilist printsiipi: Struktuurse kooskõla printsiip - Teadvuse struktuuri ning infotöötluse (esituste) struktuurid on kooskõlas. Kogemuste struktuuri
annaabi.ee 
