annavad pooltele endale õiguse leppida kokku vastastikkuses käitumises. Kokku võib leppida ka seaduses erinevast käitumisest, v.a, mis on vastuolus heade kommetega või rikuvad põhiõigusi. Tsiviilõigus on üldosaks kogu eraõigusele ja annab käitumispõhimõtted. Tsiviilõiguse põhimõtted : a) Osaliste võrdus(võrdsus laiemas tähenduses), b)omandi kaitse(omand on eriline subjektiivne õigus, see on kõige suurem jõud, seda ei määratle miski), c) lepinguvabadus (seotud dispositiivsusega), d) tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip, e) hea usu põhimõte- käiuda ausalt ja õiglaselt kohustus teha koostööd jne, f) mõistlikuse põhimõte(asja konkreetset hinda, turuhind) Tsiviilõiguse subjekt on isik ning isikud jagunevad: Füüsiliseks(õigusvõime, ja teovõime) ja juriidilised(registrikanne) Füüsilisel isikul on elukoht(alaliselt või peamiselt elab), tegevuskoht (isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus-või kutsetegevuse koht).
osaga. o st sõltumata osa nimiväärtusest ei saa olla lisahäält lg 2: osa iga 100 krooni annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti o siin on mõeldud lihtsalt osa hinna ja häälte arvu suhet (nt 100 krooni võib anda ka 2 häält) teisiti ei saa seda tõlgendada- lg1 ja lg2-> lg2 käib sama asja kohta mis lg1 ehk tegu on erinormiga, kas tegu dispositiivsusega mis laieneb ka esimesele lõikele? No ei, sest peab olema võrdeline! Tegemist on 2 erineva küs-ga et häälte arv peab olema proportsioaalne ja kui pole sätestatud teisiti siis annab 100 ühe hääle! Kui 1 hääl on 1000 siis inimene kellel on 100 siis on tal 0,1 häält! lg 1 ~ § 236 lg 1--2- võrdne osalus annab võrdse häältearvu- AS puhul.
osaga. o st sõltumata osa nimiväärtusest ei saa olla lisahäält lg 2: osa iga 100 krooni annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti o siin on mõeldud lihtsalt osa hinna ja häälte arvu suhet (nt 100 krooni võib anda ka 2 häält) teisiti ei saa seda tõlgendada- lg1 ja lg2-> lg2 käib sama asja kohta mis lg1 ehk tegu on erinormiga, kas tegu dispositiivsusega mis laieneb ka esimesele lõikele? No ei, sest peab olema võrdeline! Tegemist on 2 erineva küs-ga et häälte arv peab olema proportsioaalne ja kui pole sätestatud teisiti siis annab 100 ühe hääle! Kui 1 hääl on 1000 siis inimene kellel on 100 siis on tal 0,1 häält! lg 1 ~ § 236 lg 1--2- võrdne osalus annab võrdse häältearvu- AS puhul.
annaabi.ee 
