21 paremini Rittingeri lineaarsele jahvatusseadusele, mis väljendub valemiga: S - S0 = kt, 2 kus S pulbri eripind peale t tunni jahvatamist, m /g, 2 So lähtepulbri eripind, m /g, t- jahvatusaeg, tundi, k koeffitsent. 2.3. Pulbrisegude ettevalmistamine vormimiseks Jahvatatud kermiste pulbrisegu on suure dispersusega (osakeste suurus <1 µm) ja väikese plastsusega tänu kõvadele osakestele suurele kogusele. Seepärast on nad raskesti kokkupressitavad, kuna liiga väikesetel pressimissurvetel osakesed ei jää kokku, suurtel survel tekkivad pressimissuunaga risti pressimispraod. Selle vältimiseks viiakse pulbrisegusse enne pressimist kleepivat ainet plastifikaatorit. See, ühelt poolt, kergendab pulbriosakeste liikumist üksteise ja pressvormi seina suhtes, suurendades sellega tooriku tihenemist
soon) 3.Pigmendid- värvimullad, mis jahvatatakse peenpulbriks ja kasutatakse värvisegudele vajaliku värvi andmiseks. Nad on katvad, valguskindlad, mürgised, leelisekindlad. Segunevad hästi vees, lakides, värnitsas, lahustites ja muudes värvisegu koostisse kuuluvate vedelikega. Päritolult mineraalsed ja orgaanilised, samalviisil tehislikud (tsinkvalge-, alumiinium- ja pronkspulber) ning naturaalsed (nt kriit, graniit). Täiteained- suure dispersusega mineraalsed pulbrid, mis viimistlusmaterjalid paksemaks teevad. Täiteaineks võivad olla puidujahu, kriit, jahvatatud talk, savimuld, alumiiniumoksiid, raskepagu e baarjumsulfaat. Täiteaineid kasutatakse pahtlites, pooritäitjates, värvides voolavuse muutmiseks. Pilet nr. 13 1.Puidumahu muutumine niiskuse toimel. 2.Saematerjali elemendid. 3.Kilemoodustajad, lahustid, vedeldid. 1.Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist.