Karrageeni tööstuslik tootmine. Tööstusesse tarnitakse karrageeni tooraine päikese käes kuivatatult, ning pakitult. Töötlemise käigus eraldatakse karrageen vetikatest veis või leelislahuses ning sadestatakse alkoholis. Saadud sade kuivatakse kas trummel või pihustuskuivatis ning jahvatakse. Massile lisatakse suhkur ning vajalikud kemikaalid ning segatakse. Valmiskujul kujutab karrageen endast valkjat sõmerat pulbermassi, mida on töötlemise käigus lihtne dispergeeruda( lahustada) Karrageeni liigid ja nende omadused Toodetakse põhilised kolme erinevat liiki karrageeni, kapa, ioota ja lambda, ning nende baasil valmistatakse ka erinevaid karrageeni segusid. kapa karrageen moodustab tugeva geeli. Väga tugeva struktuuriga ja hästi lõigatav ja kleepuv ioota karrageen moodustab tugeva elastse geeli lambda karrageen geeli ei moodusta, kuid tihestab siiski massi. Karrageeni kasutamine sinkide valmistamisel. Sinkidele
peale diapausi (puhkeaeg), teised aga kohe kui tingimused on soodsad. Need staadiumid aitavad üle elada vastikuid tingimusi – statoplastid võivad olla 4 aastat kuival ja pärast seda ikka veel eluvõimelised. Mõned statoplastid on eluvõimelised ka pärast mitmekordset ära seedimist (mitme looma seedekulglast läbi käinud). Tardumusest vabanemine sõltub temperatuurist (niiskusest, kuivusest). Larvi eluvorm ja selle eksisteerimise põhjused 1) seotud toitumisega, aitab noorjärkudel dispergeeruda vanematest eemale. 2) Dispersioon, mis veeparasiitide puhul on õige – otsivad peremeest, kus toituda, paljuneda Larve on raske identifitseerida. Dispersioon – enamik põhjaorganisme on sessiilsed või liiguvad väga piiratult. Järglased lähevad vanematest eemale – pole aktiivsed liikujad, piisab, kuid edasi vesi edasi. See on iseloomulik mittetoitujate larvide puhul –neil toit rebukotiga kaasas. Väga kaugele ei minda, sest seal juba teised tingimused
annaabi.ee 
