Eesti nüüdisluule Birk Rohelend 1. Papjeemaseemaailm luuletus näitab, et lause ,,võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju", on vale. Materiaalsed ei ole siin elus esikohal, oma surivoodil mäletab inimene häid aegu ja inimesi, asjadel on sellel vähe pistmist. 2. Do no evil maailmas on seatud palju piire, mille ületamine võib olla küll põnev, kuid iga piir kaitseb millegi eest. Enne igat tegu tuleb mõelda võimalikele tagajärgedele. 3. Tööelu tänapäeval, kui üheks enim hinnatavaks kriteeriumiks on töökus, püüavad kõik ennast selles rinnas ettepoole suruda. Tööd võetakse nii tõsiselt, et selle arvelt saab kannatada muu eraelu. Silmaklapid peas, rügatakse palehigis tööd ollakse veel enda üle uhked. 4. Everybody wants to be the only star kõik tahavad olla kellestki paremad, edukamad jne. Unustatakse aga fakt, et alati on keegi, kes asub kõrgemal redelipulgal ning omab kontrolli ...
triloogia, mis vaatleb Tallinnast pärit Jevgeni seiklusi koos Indiast pärit Hanumani seiklusi Skandinaavias. Puudutab siiski sedasama idenditeedi küsimust, kuigi raamat on vaimukas, uskumatud lood jm. Non-belonger. Nendest kahest romaaniliinist veits kõrvale jäänud „Harbini ööliblikad“, mille tegevus toimub 20- 30ndate Eesti Vabariigis; jälgib peategelast, kes on kunstnik; avatakse huvitavalt toonane vene kogukonna elu. Kõrvalliin Tammsaare „Tõele ja õigusele“... Nüüdisluule [leht olemas] Tänapäeva nüüdiskirjanduses on koos 3 põlvkonda: 80ndate lõpp- 90algus, sajandivahetuse autorid st 90ndate lõpp ja 00algus ja järgmise kümnendi lõpus. Esimene laine: nende autoritega seotud põhimõtteline murrang Eesti luules. Esimesed märgid sellest Hasso Krull või Tõnu Õnnepalu raamatud.. Krulli 1986 ilmunud nõukogude luulest hoopis teistsugune oli „Must-valge“. Teistmoodi luulet oli ka Priidu Beier’i „Õrn & Rõve“
annaabi.ee 
