ülesannete raskus kasvas koos vanusega. Intelligentsuse koefitsient (IQ) on seega vaimse vanuse ja kronoloogilise vanuse suhe, mida väljendati protsentides. Esimesed intelligentsuse skaalad, mis Binet töötas välja koos arst Theodore Simon`iga (1905), olid ette nähtud niisuguste õpilaste väljaselgitamiseks, kes jõudsid koolis halvasti edasi nind vajasid akadeemilist abi. Mõned küsimused on aga siiani diskuteeritavad, nagu näiteks küsimus vanuse ja intelligentsuse seostest. Vaimne vanus kasvab lapsena ja saavutab maksimumi umbes varses täiskasvanueas (17 - 18 eluaasta). Teadmised ja kogemused jätkavad kasvu, intellektuaalsed võimed aga mitte. Kui mõõta täikasvanute intelligentsust samal viisil kui lastel, jõuame absurdse tulemuseni, et mida vanemaks inimene saab, seda väksem on tema intelligentsuse koefitsient. Teine probleem on intelligentsuse sünnipärasusest. Algselt arvas
normist madalam, saadakse tulemus alla 100, ja juhul, kui normist kõrgem, saadakse tulemuseks üle 100.Esimesed intelligentsuse skaalad, mis Binet töötas välja koos arst Theodore Simon'iga (1905), olid ette nähtud niisuguste õpilaste väljaselgitamiseks,kes jõudsid koolis halvasti edasi ning vajasid akadeemilist abi. Ameerikas kohaldas neid Lewis S. Terman ning need on erinevates versioonides(Stanford-Binet Intelligence Test) kasutusel tänaseni. Mõned küsimused on aga siiani diskuteeritavad, nagu näiteks küsimus vanuse ja intelligentsuse seostest. Vaimne vanus kasvab lapsena ja saavutab maksimumi umbes varases täiskasvanueas (17.18. eluaasta). Teadmised ja kogemused jätkavad kasvu, intellektuaalsed võimed aga mitte. Kui mõõta täiskasvanute intelligentsust samal viisil kui lastel, jõuame absurdse tulemuseni, et mida vanemaks inimene saab, seda väiksem on tema intelligentsuse koefitsient. Teine probleem on intelligentsuse sünnipärasuses
annaabi.ee 
