Nad viitavad vähemasti neljale asjaolule, miks õpetamise kohandamine õpilaste psühholoogilisele diferentseerimisviisile võib olla vastunäidustatud. 1) Mõnikord võib õpilaste ja õpetajate tunnetusviisi erinevus õppimist pigem stimuleerida kui takistada. 2) Heterogeensus toob selgemalt esile vaatenurkade erinevused ja elavdab seetõttu klassis toimuvat. 3) Väljatundlik õpetaja, püüdes õpetada diskussioonimeetodil, ei suuda sageli pakkuda väljatundlikele õpilastele tegevusstruktuuri. 4) Väljast sõltumatud õpetajad tulevad üldjuhul paremini toime õpilaste informeerimisega õpitulemustest. Samas on teada, et väljatundlikud õpilased saavad tagasisidest oma õppimise kohta kõige enam kasu. 9. Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas?
Mõnikord võib see olla isegi negatiivsete tagajärgedega. WITKIN ja tema kolleegid viitavad (1977) vähemalt 4 asjaolule, miks õpetamisviisi toetumisel õpilaste tunnetusviisile võivad olla neg tagajärgedega: 1. Õpilaste ja õpetajate tunnetusviisi (väljast sõltuv või sõltumatu) võib õppimist pigem stimuleerida kui takistada; 2. Heterogeensus (erisugusus) toob selgemalt esile vaatenurkade erinevused ja elavdab seega klassis toimuvat; 3. Väljatundlik õpetaja, kes püüab õpetada diskussioonimeetodil, ei suuda sageli pakkuda väljatundlikule õpilasele tegevusstruktuuri (e tegevuse siseehitust); 4. Väljast sõltumatud õpetajd tulevad üldjuhul paremini toime õpilaste informeerimisega õpitulemustest. Kui õpilasel ilmneb äärmuslik kognitiivne diferentseerimissuundumus (väljast sõltuv või sõltumatu äärmus), tuleb astuda samme selle tasakaalustamiseks. Arvestada tuleb sellega, et analüütilisusele kalduv (väljast sõltumatu) tunnetusviis kindlustab enamikul juhtudel
annaabi.ee 
