Autori arvates on põhjendatud viimane lähenemine; enne koolkond ja siis teooriad, esindajad või panus, kuivõrd koolkond (management perspectives) asub üldistusastmelt juhtimis- teaduses teooriatest ja kontseptsioonidest kõrgemal. Ajalooline lähenemine sobib siiski vaid teooriate jaoks, mis on formuleeritud ca 50 aastat tagasi tagamaks ajalist distantsi (Siimon, Vadi, 1995). Viimane välistab subjektiivsed hinnangud ning tagab selgepiirilise üldistuse. Tõsi, ka siin on diskussioonilisi probleeme (Vadi, 2004: 78). Uuemate ja uute üldistuste klassifitseerimiseks on soovitav kasutada eelkõige loogilist lähenemist, mis korrastab need loogiliste põhikategooriate alusel ning võimaldab sünteesida erinevaid käsitlusi ja avastada uusi (Vadi, 2004: 79). 1.2. Teooria ei vasta tegelikkusele Teooria vastavust tegelikkusele on põhjalikumalt käsitlenud Karl-Erik Sveiby (1990/1994: 14- 15)
akumulatsioonile elanikkonna väga madala sissetulekute taseme tingimustes jmt. Samal ajal on juba 20-30 aastat tagasi mitmed arengumaade maksusüsteeme uurinud autorid viidanud sellisele tulumaksusüsteemile kui ühele võimalikule vaheetapile traditsiooniliselt maa ja karja maksustamiselt üleminekul kaasaegsetele maksusüsteemidele. Nende autorite töödes on toodud rida huvitavaid (osalt kindlasti ka diskussioonilisi) seisukohti seostest riigi arengutaseme ja kasutatavate maksude struktuuri ning määrade vahel (Hinrichs 1966; Lotz 1967; Musgrave 1969; Tait, Graz, Eichengreen 1979 jmt). Kahjuks lõpetas IMF antud teemal läbi viidavate uurimuste finantseerimise niipea, kui arengumaade maksusüsteemid hakkasid vähegi lähenema kaasaegsetele, mistõttu viimase aja teadustöödest antud probleemi põhjalike uurimusi leida pole õnnestunud.
annaabi.ee 
